Vaagnapõhja füsioteraapia on vajalik nii meestele kui ka naistele erinevate vaagnaelundite lõikuste järgselt. Patsiendid, kellele on oluline nõustamine ning vaagnapõhja lihastreening enne kirurgilisi sekkumisi või kiiritusravi (eesnäärmevähi patsiendid, onkogünekoloogilised patsiendid), vaagna ja kuseteede traumadega patsiendid, rühihäiretega patsiendid ja sünnitusjärgse taastumisega naised (uriinipidamatus, vaagnapõhja rebendid).
Vaagnapõhjalihaste häired on üsna tavalised ja võivad mõjutada kuni kolmandikku täiskasvanud naistest, kuid samuti ka mehi. Vaagnapõhjalihased kuuluvad kehatüvelihaste süvalihaste hulka koos süvade kõhulihaste ja seljalihastega ning diafragmaga. Need lihased töötavad kõik koos ning tagavad hea rühi ja alaselja-vaagna asendi. Vaagnapõhja lihaste nõrkus võib peegelduda kehahoiu muutustes ja olla seotud ka alaseljavaluga. Füsioteraapia hõlmab vaagnapõhja ja kehatüve süvalihaste treeningut ja koostööd tagamaks selja ja vaagna stabiilsuse erinevates asendites.
Klient saab instruktsioone vaagnapõhja lihaste kindlakstegemiseks ja juhised ning harjutused, et arendada vaagnapõhja ihaste jõudu ja vastupidavust ning lihastunnetust.
Vaagnapõhjalihaste funktsioonihäireid võivad põhjustada:
- rasedus ja sünnitus
- vananemine ja sellega seotud östrogeeni langus
- tegurid, mis suurendavad survet kõhuõõnele, nagu näiteks ülekaalulisus, raskete esemete tõstmine, kõhukinnisus ja krooniline köha
- vaagnapiirkonna ja kehatüvega seotud invasiivsed protseduurid
Vaagnapõhjalihaste funktsioonihäiretega võivad kaasneda:
- urineerimise ja defekatsiooni häired
- probleemid suguühte ajal nii meestel kui ka naistel
- valu vaagna piirkonnas
- vaagnaelundite allavaje
- seljavalu
- rühihäired
ERR Tervist! saates tutvustas vaagnapõhja ja diastaasi taastusravi füsioterapeut Triin Jeršov. Oma kogemusest rääkis ka patsient Marion.