Need müüdid on kliiniliste uuringutega ümber lükatud ehk üldine massaaž ja mõõdukas füüsiline treening mõjutavad vähipatsientide elukvaliteeti pigem soodsalt. Aastakümneid on keelatud vähipatsientidel käia massaažis ning harrastada ka sporti, sest ekslikult arvati, et vere- ja lümfiringluse aktiveerimisega võib vähirakkude laialikandumist soodustada. Need arvamused võivad olla ka veel tänapäeval tervishoiutöötajate seas suhteliselt levinud, kuid vananenud seisukohad tuleks asendada uue tõenduspõhise infoga. Vähi metastaseerumist kontrollivad tegelikult biokeemilised mehhanismid – metastaseerumiseks peab vähirakk tuumorist ennast lahti murdma, seejärel migreeruma läbi veresoone või lümfisoone seina ning lõpuks kinnitub vähirakk programmi alusel kusagil kindlas kohas veresoone seina külge, et migreeruda taas veresoone valendikust välja. Need on väga spetsiifilised mikroskoopilised protsessid, mida ei ole võimalik käsitsi mõjutada. 

Lümfimassaažiga on võimalik vähendada lümfiturseid erinevates kehapiirkondades ning selleks, et tursed taas ei süveneks, tuleks kasutada mõõtude järgi valmistatud lamekoest kompressioontooteid. Üldmassaaž võib leevendada stressi ja ärevust, vähendada lihaste pingeid ja valusid. Jalamassaaž võib vähendada keemiaravist tingitud iiveldust. Levinud haiguse puhul ei tohiks kindlasti masseerida tuumoreid või metastaase, sest neid traumeerides võivad tekkida verevalumid ja turse ning valud võivad tugevneda.

Ülekaal ja vähene aktiivsus on ühed peamised vähi haigestumise riski tõstvad riskitegurid ning teada on ka fakt, et regulaarne füüsiline aktiivsus ja kaalukontroll vähendavad elu jooksul vähki haigestumise riski. Regulaarne füüsiline aktiivsus on ka kõikidele vähipatsientidele väga oluline ning soovitused on sisse kirjutatud ka rahvusvahelistesse vähipatsientide jälgimise juhenditesse. Kliinilised uuringud näitavad, et regulaarne mõõdukas füüsiline treening vähemalt 150 minutit nädalas (näiteks 3x 50 minutit) võib vähendada rinnavähi, soolevähi ja eesnäärmevähi patsientidel onkoloogilise ravi järgselt haiguse taastekke riski kuni 50%. Trenniks sobib näiteks kiire kõnd, kepikõnd, jooks, ujumine, võib harrastada ka tasakaalu, koordinatsiooni ja süvalihaste treeningut, aga ka suure intensiivsusega kestvussporti või teha jõusaalis lihastrenni. Vaagna probleemidega patsientidele on soovitatud teha n.ö. Kegel-harjutusi just vaagnapõhja lihaste treenimiseks. Füüsiline aktiivsus vähendab keemiaravi saavatel patsientidel ka üldist keemiaraviga seonduvat väsimust, sest lihasttööga stimuleeritakse ka lihasrakkudes uute mitokondrite sünteesi. Ka levinud vähihaigusega patsientide puhul on täheldatud, et füüsiline aktiivsus võib parandada üldist enesetunnet, vähendada kõhukinnisust, parandada söögiisu ning võib olla ka rekrüatiivne rõõmu pakkuv tegevus.