Kõhu sirglihase diastaas (lad k diastasisrectiabdominis) on nähtus, mille korral kahe kõhusirglihase vahel olev valgejoon (lad k lineaalba) laieneb ja kaks lihaskõhtu üksteisest lahknevad. Termin „diastaas“ tuleneb Vana-Kreeka sõnast „diàstasis“, mis otsetõlkes tähendab „vahe/lõhe“.
Tavalisteks kaebusteks naistel on ettevõlvuv kõht, eriti peale söömist, suutmatus kõhtu sees hoida, õhtuti kaebused süvenevad, nagu oleks ikka veel rase.
Kõhu sirglihas on kõhu eesmise rühma lihas, mis algab roietelt ja rinnakult ning kinnitub häbemeluule. Lihaskimpude vahel paikneb sidekoeline kõhuvalgejoon. Teatud tingimustel, mil avaldub tugev surve kõhu eesseina suunas, võivad lihaskimbud ülevenituse tagajärjel üksteisest lahkneda.
Raseduse ajal tekkiv kõhusirglihase diastaas on lapseootel naiste seas väga laialt levinud probleem, seda esineb 30-70%-l rasedatest naistest. Kõige suurem lahknemine kõhusirglihase lihaskõhtude vahel esineb tavaliselt naba tasemel. Kõhusirglihase diastaas võib jääda püsima ligi 60%-l sünnitanud naistest.
Kõhusirglihase diastaasi peamiste tekkepõhjustena käsitletakse lapseootel naise kõhu väljavõlvumist, kõhuõõnesisese rõhu tõusust põhjustatud mehhaanilist venitust kõhusirglihasele ning hormonaalseid mõjusid organismi sidekudedele, mis soodustavad kõhusirglihase kahe lihaskõhu lahknemist ,kas raseduse ajal või sünnituse ajal lapse väljumisfaasis.
Naise organismis toimuvad raseduse ajal anatoomilised ja füsioloogilised muutused pea kõigis organsüsteemides, et adapteeruda kasvava loote vajadustega. Suurenenud progesterooni ning relaksiini tasemed mõjutavad lülisamba ning vaagnavöötme liigeseid stabiliseerivaid sidemeid ning läbi sidekoe lihasfunktsioone. Kollageeni sisaldavad koed läbivad raseduse aegselt hormonaalse suunitlusega strukturaalsed muutused, et tagada ajutine lisavenivus. Kõhusirglihase algus- ja kinnituskohtade nurgad suurenevad, lihaskõhud venivad ning lahknevad lateraalsuunas (külje suunas). Raseduse lõpuks on kõhulihased venitatud nende elastsuspiirini.
Kõhulihastel on organismis tähtsaid funktsioone: korrektse rühi, kehatüve liikuvuse ja stabiilsuse ning vaagna stabiilsuse tagamine, hingamise abistamine ning kõhuõõneelundite toestamine. Kõhusirglihase lihaskõhtude vaheline lahknemine võib ohustada eelnimetatud funktsioone ning põhjustada kehatüve biomehaanika muutumist, vaagna stabiilsuse häirumist ning muutusi rühis, mis omakorda muudavad lülisamba lumbaalosa ja vaagnapiirkonna vigastustele vastuvõtlikumaks.
Sünnitusejärgselt ei pruugi kõhuõõne sein olla piisavalt taastunud ja tugev, et pidada vastu suurtele koormustele. Seega peaksid sünnitanud naised hoiduma jõulistest kehalistest pingutustest ning säilitama korrektset kehahoidu lapse tõstmisel, kandmisel, vannitamisel, mähkimisel ja lapsekäru lükkamisel vähemalt 12 nädalat pärast sünnitust.
Erilist tähelepanu peab pöörama ka sellele, kuidas voodist üles tõusta. Selle asemel, et igapäevaselt kõhulihaste abil istesse tõusta, tuleks voodist tõusmiseks kõigepealt seliliasendis kõverdada põlved, pöörata end külili, seejärel lükata end käte abil istuma, viies samal ajal jalad üle voodi ääre. Samamoodi toimetada ka tagasi pikali minnes.
Sünnitusejärgselt peaks hoiduma nn tavalistest kõhulihaste harjutustest, istessetõusud ja ülakeha rotatsioonid. Nende harjutustega lihaste poolt tekitatud horisontaalselt mõjuv jõud võib tõmmata lihaskõhtusid vastupidiselt üksteisest eemale, soodustades seeläbi kõhusirglihase diastaasi süvenemist. Sellest tulenevalt on raseduse ajal ning sünnituse järgselt oluline kohandada tavapäraseid kõhulihasteharjutusi. Seda aitab teha füsioterapeut, kes hindab diastaasi suurust ja õpetab kõigepealt oma kõhulihaseid uuesti tunnetama ja tööle rakendama ning jälgib, et harjutused oleksid sooritatud õige tehnikaga.
Sünnitusjärgne kõhusirglihase iseeneslik taastumine toimub mingil määral, kuigi see ei pruugi taastuda raseduseelsele tasemele. Prognoos sõltub väga palju sellest, kui laiaulatuslik diastaas on. Teatav vahe võib lihastesse jäädagi. Kergemad juhtumid lahenevad paari kuuga, raskematel on vaja treenida ligi aasta. Ilma igasugust kehalist aktiivsust rakendamata ei ole kõhusirglihase diastaas iiseeneslik taastumine pärast sünnitust efektiivne. Sünnituse järgselt ei ole mõistlik lootma jääda diastaasi iseeneslikule taastumisele, vaid alustada võimalikult vara taastusraviga.
Rasedusega mitteseonduvad riskifaktorid, mis aitavad kaasa kõhusirglihase diastaasi tekkele on ülekaalulisus, kiire kehakaalu tõus või selle langus, kroonilised kopsuhaigused, krooniline kõhukinnisus, kõhupiirkonna operatsioonid, vähenenud kehaline aktiivsus, vanus ja geneetiline eelsoodumus. Rasedusega seonduvad riskifaktorid on korduvsünnitused, mitmikrasedus, lapse suur sünnikaal, looteveeliig emakas ja keisrilõige.
Esmane sünnitusjärgne kontroll ämmaemanda juures on kahe kuu möödudes sünnitusest. Kui on kahtlusi kõhusirglihase diastaasile, oleks soovitav samal ajal pöörduda ka füsioterapeudi vastuvõtule.
Broneeri Triinu juurde aeg telefonil 6454250 või online broneerimissüsteemi kaudu: Broneerimine
