Merit Rohi (füsioterapeut / lümfiterapeut)

Rinnavähi statistika
Rinnavähki haigestub statistika järgi iga kaheksas naine. Eestis kõige uuemad andmed on 2020. a 784 uut rinnavähijuhtu naistel ja 6 mehel. Elanikkonna vananemise tõttu on juhtude arv kasvava tendentsiga, sest 55 ja vanematel naistel suureneb rinnavähi risk. Eestis on olemas Euroopa tasemel diagnostikavõimalused ja ravi, aga edasist füüsilist ja psüühilist elukvaliteeti silmas pidades, peaks rääkima ka rohkem taastusravist.

Millega alustada ja kuidas edasi minna?

Enne lõikust peab fikseerima õlaliigese liikuvuse ja iga 4 cm järel (vaata Foto 1) mõõtma ülajäseme ümbermõõdud. Välja tuleks valida operatsioonijärgne kompressioonrinnahoidja, mis on kahe rinnaga kõige mugavam ning millesse hiljem sobitada osaline või täielik väline rinnaprotees.

Foto 1. Käe ümbermõõtude mõõtmine Truncated Cone meetodil (erakogu)

Parema hilisema taastusravi tulemuse annab kui enne operatsiooni on selgitatud lubatud ja keelatud igapäevategevused ning selgeks õpetatud esimesed kaheksa harjutust, millega esimesel lõikusjärgsel päeval juba alustada.

Esimene etapp

Psühhosotsiaalsest aspektist on rinnaoperatsiooni järgselt väga oluline esteetiline tulemus ja kole arm, mis on meil eriti tugevas seoses valu, emotsioonide ja tunnetega ja võib olla elu lõpuni traumeeriv. Vahetult operatsiooni järgselt ja hiljem võib esineda krooniline fantoomvalu, lihaste- ja närvikahjustused, õlaliigese liikumispiiratus, jäigad liikumatud armid rindkerel ja kaenla all, jäigastunud lümfisooned, lümfiturse rindkerel ja ülajäsemel. Viimase risk suureneb vastavalt eemaldatud lümfisõlmede arvuga.

Oluline on ravi järgselt käe täieliku funktsionaalsuse taastamine, et säiliks töövõime ja võimalus elus rõõmu pakkuvate hobidega tegelemist jätkata. Esimesed 4 nädalat on rahuoleku ja armi kujunemise aeg, mille jooksul peab suurte õlaringide tegemist ja käe tõstmist üle õla kõrguse vältima. See tähendab ka seda, et ülemisest köögikapist kohvitass tuleb võtta teise käega.

Armistumine on omas kindlas ajaraamis ja seda ei saa kiirendada. Peab tegema iseseisvalt hingamisharjutusi ja eelnevalt õpetatud harjutusi, mis ei venita haava servasid. Armi ümbritsevate kudede turset aitab vähendada manuaalne lümfiteraapia ning nahale survet tekitav kompressioonrinnahoidja koos esmase pehme proteesiga, mida tuleb kanda 3-4 nädalat nii öösel kui ka päeval ja siis kuni 4 nädalat veel päeva jooksul. Uuringud näitavad, et mida vähem on armi ümber turset, seda liikuvam ja vähem liiteline on hiljem arm.

Foto 2. ANITA post-op kompressioonrinnahoidja, proteesitaskutega rinnahoidja ja proteesitaskutega ujumistrikoo.

Teisel nädalal peaks arme hindama (armi värv, tekstuur, kuju, kõrgus nahast, temperatuur, tundlikkus) ja pildistama. Peaks alustama armi ümbritsevate kudede esmase liigutamise ja suunamisega ning tegema manuaalset lümfiteraapiat armist kaugemal olevatele piirkondadele. Need tegevused aitavad ka vähendada rinna amputeerimisest tekkida võivat kehaskeemi muutuse tajumise häirumist, mille tõttu seda keha poolt ei pesta, nahka ei kreemitata ega armi ei õlitada ja millega võib kaasneda enda isoleerimine nt lähedastest.

Täiskäigul edasi

Keha kohaneb ja paraneb ning 4 nädala jooksul lõppeb tavaliselt armistumise esimene faas, mil tõuseb astmeliselt armkoe tõmbetugevus. 4 nädala järgselt võiks uuesti dokumenteerida armi, mõõta käe ümbermõõdud, hinnata õla liikuvust ja vaadata üle kas on moodustunud jäigad lümfisooned (vt. Foto 3) ehk Axillary Web Syndrom’i (AWS). Viimased tekivad operatsiooni järgselt, kui on eemaldatud lümfisõlmi. AWS on tuntav nööritaoline moodustis naha all, mis algab kaenlaaugust ja võib kulgeda mööda kätt või rindkere ning säästva lõikuse puhul ka rinnas. Uuringute kohaselt esines AWS üle 80% patsientidest ning üle 70% neist esines oluline õlaliigese liigesliikuvuse piiratus ja valu liigutusel ja puhkeolekus kaenla all, käes või roietel.

Vajadusel on vaja manuaalselt käsitleda jäikasid lümfisooni, jätkatakse lümfiteraapiaga ja armiteraapiaga. Patsient ise alustab kodus järgmiste uute harjutustega, mis hõlmavad ka venitusharjutusi ja osalise koormusega jõuharjutusi.

Foto 3. Jäigad lümfisooned käel, kaenlaaugus ja rinna all rindkerel. (erakogu)

Koostöö patsiendiga nii kaua kui vaja

Lõikusele järgneva keemia- ja kiiritusravi ajal teraapia jätkub. Võib olla pause keemiaravile järgneva halva enesetunde pärast, kuid eesmärgiks on ikkagi saada vaba õlaliigese liikuvusulatus kiiritusraviks. Piiranguteta käe liikuvus kukla taha on eeldus, et kiiritusravi järgselt ei tekiks õlaliigese piirkonnas ülekoormusest komplikatsioone.

Vajalik on hiljem regulaarselt jälgida ka õlavarre ja käsivarre ümbermõõte, et võrrelda enne lõikust saadud andmetega ja avastada lümfiturse võimalikult varajases staadiumis. Kui erinevus mõõtude osas on üle 10% või 2 cm, siis on tekkinud lümfiturse, mille ravi on kompleksne ja pikaajaline ning hõlmab perioodilisi lümfiteraapia seansse ja meditsiinilise kompressioonvarruka, kinda või rinnahoidja kasutamist.

Alates 01.01.2014 on võimalik Eesti Tervisekassa kulul tursega patsiendil saada kompleksset lümfiteraapiat ja seejärel soodustusega erimõõtude järgi valmistatavaid lamekoetekstiilis meditsiinilisi kompressioonkindaid, varrukaid, põlvikuid, sukki jne. Vastava esmase digitaalse meditsiiniseadme retsepti väljakirjutamise õigus on eriarstil ja korduva retsepti saab perearstilt. Samuti on võimalik 70% Sotsiaalkindlustusameti poolse soodustusega osta väliseid rinnaproteese: 2 tk 4 aasta jooksul ühe kehapoole kohta.

Foto 4. Spetsiaalsed individuaalselt tehtud meditsiinilised kompressioontooted lümfitursete raviks.

Reio Vilipuu Taastusravikliiniku soovitused:

• Tule nõustamisse enne lõikust ja lõikuse järgselt ning füsio-, lümfi- ja armiteraapias.
• Mõõda kätt ja jälgi turset ning vajadusel kanna kompressioonivarrukat ning –kinnast,  ja õigesti valitud rinnahoidjat ja sobivat proteesi.
• Ole kehaliselt aktiivne ja tegele erinevate harrastustega, mis pakuvad rõõmu ja naudingut ning on olulised elukvaliteedi tagamiseks.
• Käi arsti juures korralises kontrollis ning osale sõeluuringus.