Kõndimine korda!
Artikli järgi on igal inimesel on oma isiklik kõndimisviis, mis on justkui meie sõrmejälg. Tihti tuntakse inimest ära juba tema kõndimisstiili järgi. Selles stiilis on palju meie vanematelt, sest kui laps õpib kõndima, jäljendab ta oma isa või ema.
Järjest enam aga on kõndimine muutunud ”kulgemiseks istudes” ehk ollakse kõndides kallutatud ettepoole, seljast küürus. Kui samal ajal vaadata ka telefoni, siis kõnniasend muutub veelgi halvemaks. Sellises asendis on kõndimisel jalgade töö pigem jalgade lohistamine kui dünaamiline sammumine.
Kui tõusete toolilt ja hakkate kõndima, tuleb kehaasend kaasa.
Istuv kõnd kujuneb tavaliselt seetõttu, et veedame suurema osa päevast ettepoole painutatult. Nimelt magame me looteasendis, siis istudes sõidame tööle, tööl istume, istudes tuleme taas koju ning lõpuks veel õhtul oleme kodus diivanil. Pidev istumine ja töö arvutiga tõmbavad keha ettepoole asendisse ja põhjustavad kehapoolte vahel erinevusi- seljast oleme pöördes domineeriva käe poole, pea raskusekese ettepoole ja pea painutajalihased lühendatud asendis, samal ajal on ka puusa- ja põlveliigese painutajalihased pidevalt lühendatud asendis.
Toolilt lõpuks tõustes ja kõndides jääb see asend sisse: jääme painutatud asendisse ning ei suuda piisavalt sirutada. Kõndides kallutatakse kogu keha raskuskese ettepoole ja lihtsalt pannakse jalgu üksteise ette. Sellise kõnni korral sääre-, reie- ja tuharalihased ei ole piisavalt aktiveeritud, et kõnd oleks hea rühiga.
Kõigil ei ole sümptomeid, kuid mõned kannatavad alaseljaprobleemide või kaela-õlavöötme pingete all.
Hea test: filmige end (või laske filmida) kõndides tavaliselt ning siis kõndige tagasi selg ees. Vaadake millises versioonis olete sirutatud. Paljud ise ei märka oma kehva kõnnirühti, sest harjume vale asendiga ja kujutame ette, et on oleme sirutatud. Põhjus: pidevalt istudes lühenenud puusa painutajalihas ei sirutu ja seega selle vastandlihas tuharalihas ei aktiveeru korralikult.
Kui puusast korralikult ei siruta ja tuharalihased ei aktiveeru, on ka võimatu kiiresti selg ees kõndida. Kui kiire selg ees kõnd õnnestub vaevata, siis tavaliselt pole probleemi.
Istuva kõndimise vastand on aktiivne kõndimine. Aktiivne kõndimine tähendab edasi liikumist aktiivsel sammul astudes. Samal ajal hakkavad käed tavaliselt spontaanselt kaasa liikuma. Õige samm koosneb kannalöögist, seejärel koormuse ülekandmisest jala tallale ja kanna üles tõustes päkale ning lõpuks varvastelt äratõukest. Seejärel jätkub hoofaas, mille ajal puusa painutus toob jalga ettepoole ning tööd teeb raskuse ülekandes vastaspoole tuharalihased peale vastaspoole kannalööki jne.
Tähtis on päkalt üles suruda ja varvastelt äratõuge, sest see aktiveerib tuharad, sirutab puusasid ja sunnib säärelihaseid tööle. Rüht ja kehahoid paranevad automaatselt, kui inimene pole enam ettepoole painutatud.
Aktiivne kõndimine on tõesti suurepärane: lihaste verevarustus, lümfiringlus ning ainevahetus paranevad, tursed vähenevad ja selja ning õlavöötme probleemid leevenevad.
10 000 sammu aktiivselt kõndida on hoopis teise tulemusega kui jalgu lohistades sama vahemaa läbida.
Aktiivset kõndimist peab kõigepealt teadlikult harjutama. Vana kõndimisviis on meile ajju ja lihastesse salvestatud ning teeme tähelepanu hajudes seda automaatselt. Aktiivne kõndimine on selgelt füüsilisem ja raskem.- see pole vaid ainult tervislik, vaid ka heaks üldkehaliseks treeninguks. Lisaks tasub koormust tõsta kõnnikeppide kasutamisega, mis suurendavad ülakeha, õlavöötme ja käte kasutamist. Enne aktiivset jalutuskäiku on hea mõte teha mõned lihaseid aktiveerivad nö ”unest äratavad” harjutused.
Artikliks kasutatud
Helsingin Sanomat Anna Sievinen, 19.02.2020 Kävely kuntoon, fotod: Outi Pyhäranta / Helsingin Sanomat
VAATA TEREVISIOONI SAATELÕIKU
25.02.2020
