Lapsi on erineva kehaehituse ja pikkusega ning nii esineb ka mitmeid jalalabade variatsioone! Terved jalad on lapse arengu ja oskuste jaoks üliolulised ja lahendamata probleemid võivad saada nende jaoks hilisemas elus suureks probleemiks. On olemas arenguetapid, mida jälgida, kuid osad lapsed arenevad kiiremini ja teised aeglasemalt.

Esimesed paar aastat on otsustava tähtsusega, kuna teie lapse jalgade luud on pehmest kõhrest, mis aja jooksul muutub järk-järgult luuks. Jalad kasvavad lapse esimesel eluaastal kiiresti, saavutades peaaegu poole täiskasvanu suurusest. 12-aastaselt moodustab lapse jalg peaaegu 90% täiskasvanu suurusest. Kasvuhood või kiired kasvufaasid esinevad tavaliselt 8–12-aastaselt tüdrukutel ja 10-14-aastaselt poistel.

Kui mõelda laste arengu verstapostidele, siis oluliseks on pööramine, roomamine, kõndimine. Teised märgid, millest paljud vanemad on huvitatud, on lapse alajäsemete kasv. Seda silmas pidades toome välja alajäsemete arengu ja uute oskuste erinevaid punkte kuni 6-aastaseks saamiseni:

• 2 kuu vanuselt on jalgade liigutused vähem tõmblevad ja instinktiivsed ning muutuvad sujuvamaks
• umbes 4-kuuselt võib teie laps hakata suruma oma jalgu vastu tooli või teie sülle, kui hoiate teda otse
• 6 kuu vanuselt hakkab teie laps jalgadele raskust võtma ning võib üles-alla hüpata. Selles etapis võivad alata ka mõned roomavad liigutused jalgades
• 9 kuu vanustest beebidest enamus roomab ringi, istub ilma toeta ja seisab, hoides millestki kinni
• 1 aasta vanuselt saab ta tõenäoliselt mööbli najal seista ja selle ümber ringi liikuda kuni nad on valmis abita seisma ja astuma esimesi samme.
• 2 aastane laps peaks jooksma, palli lööma, kikivarvul seisma, mööblile peale ja maha ronima ning trepist kinni hoides üles-alla kõndima.
• 4-5 aastaselt laps kõnnib ja jookseb enesekindlalt ümber takistuste äkiliste peatumiste ja suunamuutustega, kõnnib tagurpidi varbalt kannale, hüppab kahe jalaga koos üle eseme ja maandub koos jalgadega, hoiab tasakaalu ühel jalal ja hüppab 3-4 korda, kõnnib trepist üles ja alla ilma juurdevõtu sammuta
• 6 aastane jookseb kergelt varvastel, kõnnib enesekindlalt ümaral pinnal, näiteks palgi peal tasakaalu hoides, alustab hüppenööriga hüppamist ja hüppab üle 1,5…2 m pikkusesse

TEIE LAPSE JALGADE ARENG ON ÕIGEL TEEL….

1. Eristatav jalakuju. Selleks ajaks, kui teie laps saab 2-aastaseks, saab selgeks tema jala tüüp/kuju (mille ta on teilt pärinud). Kolm peamist kuju on järgmised:

• kitsenev – suurim varvas on kõigist varvastest pikim
• ruudukujulised – kõik varbad on ligikaudu ühepikkused
• ümar – teine ​​või kolmas varvas on esimesest pikem

Selles staadiumis on laste jalad veel pehmed ja luud arenevad endiselt, kuid varbad ja jalad on hakanud moodustama selget kuju.

2. Kindlustunne kõndimisel. Lapsed hakkavad kõndima 8-18 kuu vanuselt, keskmine on 12-15 kuud. Enamik väikelapsi on lamejalgsed ja veidi sissepoole pööratud põlve suunaga, neil on klassikaliselt laia toepinnaga kõnnak kergelt painutatud ja väljapoole kaardus põlvedega. Need asendid muutuvad, kui lapse lihaste tugevus areneb. Tervete jalgade märgiks on aja jooksul paranev enesekindlus ja kõndimisvõime.

3. Selge võlvi kuju. Imikud sünnivad nii, et sisemise võlvi piirkonnas on rasvapadi, mis muudab nende jalatallad lamedaks, sest nende talla- ja jalalihased ei ole piisavalt arenenud, et toetada võlve, kui nad esimest korda seisma hakkavad.
   Jala võlvid arenevad tavaliselt alles 2-3 aastasena, kuid 7 aastasena peaks nägema normaalset kaarjat võlvi, kui lihased on arenenud. Sel ajal näeme võlve, kui laps seisab kikivarvul ehk tugevalt on lihased pingutunud või istub üle tooli rippuvate jalgadega ehk võlvidel pole kehakaalu koormust. Lamedad jalad hilisemas eas lastel on seisund, mis võib põhjustada valu ja kõndimisraskusi.

4. Põlveasendi muutumine. Lapse põlve asend muutub kasvades. Põlveasend on oluline ka jalgade ja kõnnaku tervise seisukohalt. Laste põlved on väljapoole kaarjad kuni 2. eluaastani, sirged 2–4. eluaastal, seejärel sissepoole 4–7. eluaastani ja 7–12. eluaastast jälle sirged, umbes 13-18 aastaselt võivad olla jälle pisut väljapoole kaarjad ning siis täiskavanuna sirge teljelisusega.

5. Kasvuspurt. Laste jalad kasvavad kiiresti lapse esimesel eluaastal, saavutades peaaegu poole täiskasvanu suurusest. Uus kasvuspurt on vanuses umbes 8-12-aastaselt, moodustades peaaegu 90% täiskasvanu suurusest. Kiire jalakasvu perioodid on lapse arengus täiesti loomulikud.
   Kiiremad kasvuhood või kiired kasvufaasid esinevad tavaliselt 8–12-aastaselt tüdrukutel ja 10-14-aastaselt poistel. Need vanused tähistavad jalanõudest kiiret väljakasvamist ning muudavad lapse kasvu ajal kohmakamaks. Normaalne areng on järgmine:

• jalad kasvavad 1–3-aastaselt iga kuu 1,5 mm pikkusesse, mis teeb kokku ligikaudu 18 mm aastas
• 3–6-aastaste laste jalad kasvavad keskmiselt 1 mm kuus umbes 12 mm aastas
• 6–10-aastaselt hakkavad laste jalad kasvama keskmiselt veidi alla 1 mm kuus
• 12–17-aastaselt kasvavad tüdrukute jalalabad lisaks pikkusesse tavaliselt ainult 2% lisaks ning poiste jalalaba pikkusele lisandub umbes 10%.

Muidugi on oluline meeles pidada, et kõik lapse arenguetapid on mõnevõrra paindlikud, sest iga laps on erinev ja kasvab omal moel. Mis puudutab lapse jalgade arengut ja struktuuri, siis aitab lapse jalgade, hüppeliigeste, säärte, reite ja alaselja jälgimine palju probleeme tuvastada nende varases, kõige paremini ravitavas staadiumis. Tähelepanu võiks pöörata järgnevale:

• Sisse või välja suunatud varbad. Selliselt on kogu jalg pööratud vastavalt sissepoole või väljapoole. Ebatavaliselt (mõlemal viisil) suunatud jalad võivad tunduda suure probleemina, kuid enamikul juhtudel võivad laheneda iseenesest ilma pikaajalisi probleeme põhjustamata.
• Sääre või reieluud, mis näivad pöörduvat sissepoole koos põlvede suuna muutusega.

• Madalad võlvid ehk lampjalgsus. Mõnikord on laste lampjalgsus lihtsalt jalgade normaalse arengu küsimus ja kuidas seda hinnatakse. See ei ole tavaliselt probleem, mille pärast peaks muretsema alles umbes 8. eluaastani. Tähelepanu tuleks vajunud võlvidele pöörata, kui need põhjustavad valu ja suurendavad ülepronatsiooni ehk jalgade liigset sissepoole pööramist igal sammul.

• Severi tõbi ehk kalkaneaalne apofüsiit ehk kasvuega seotud luustumishäire kanna piirkonnas. See on teismeliste ja noorukite kannavalu peamine põhjus, mis taandub tavaliselt aja jooksul  ilma pikaajaliste probleemideta kui alajäsemed arenevad füüsiliselt. Kestab 1-2a ja vältida tuleks valu põhjustavaid tegevusi, nt hüpped ja kanda kannakõrgendust jalanõus.
• Sissekasvanud varbaküüned, mille algpõhjus ebaõigete küünte lõikamise tava, aga on ka sageli seotud kitsaste või väikeste jalatsitega.

• Valu ja turse, mis ei taandu, eriti kui need sümptomid süvenevad koos aktiivsusega.
• Ühes jalalaba piirkonnas tekkivad naha paksendid – viitavad biomehaanilisele probleemile, mis põhjustab selles piirkonnas liiga suurt survet. Lihtne viis märgata liiga suuri tekkinud koormuspunkte, on just nahapaksendid. See tähendab, et kõnnil ja seismisel on surve liigne ja nahk tugevneb just nendes kohtades.

• Probleemid teie lapse kõnnimustriga
• Nõrgad või kergesti välja vajuvad pahkluud

ÕIGED JALANÕUD ON OLULISED TERVE JALA ARENDAMISEKS

Jalatsid on teie lapse jalgade normaalseks arenguks hädavajalikud. Õigesti valitud jalatsid parandavad optimaalset liikumist ja siin tuleks valik teha vastavalt lapsele.

Enne kaheaastaseks saamist peaksid imikud kandma ainult pehme tallaga beebijalatseid, mis võimaldavad jalgadel loomulikult liikuda ja lasevad lapse jalgade kujul areneda.

2–3-aastased lapsed peaksid kandma painduvaid jalanõusid, millega saaks lihased tugevneda ja aitaksid läbi tunnetuse arendada ka tasakaalu ja lõpuks tekivad neil terved võlvid.

Tavalised jalanõude kulumise märgid esinevad 7–8-aastastel kontsa keskosas. Pärast seda võib näha jalatsi välisserva või siseserva kulumist vastavalt muutunud kõnnakule. Liigne ja ka asümmeetriline kulumine on esmane märk võimalikest kõnniprobleemidest.