Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja õndraluu vahel. Nende ülesanne on hoida vaagnas paiknevad elundid (emakas, põis, soolestik) õiges asendis ning takistada nende alla- ja väljavajet. Samuti hoida põie ja soole avaused suletuna, et vältida tahtmatut leket ning lõõgastuda õigel hetkel nende tühjendamiseks. Naistel avaldavad need lihased survet tupe külgseintele, olles oluline osa sünnitusel väljutusfaasis. Samuti mõjutavad vaagnapõhjalihased nii seksuaal- kui ka urineerimisfunktsiooni.
Kui vaagnapõhjalihaste funktsionaalsus häirub, siis võivad ilmneda erinevad vaevused:
- uriinipidamatus pingutusel, mis on tahtele allumatu uriinieritus füüsilise pingutuse korral nagu raskuste tõstmine, jooksmine, hüppamine, aevastamine, köhimine või naermine. Seda esineb 2 korda rohkem naistel kui meestel.
- tung- ehk sundinkontinents, mis on äkki tekkiv tahtele allumatu urineerimistung, uriini eritub tavaliselt kohe, enne tualetti jõudmist.
- kõhukinnisus ning raskused soole tühjendamisel.
- erinevad valusündroomid vaagna piirkonnas.
- seksuaaleluhäired, näiteks erektsiooniprobleemid ja valulik vahekord.
- vaagnaorganite prolaps ehk alla- või väljavaje, mis omakorda võib kaasa tuua häireid põie ja soolte talitluses ning seksuaalse düsfunktsiooni.
Tasub meeles pidada, et vaagnapõhjalihastega seotud häired ei ole ainult vanemate inimeste probleem. Vaagnapõhjahäired võivad tekkida igas eas naistel ja meestel.
