Aparaatne füsioteraapia on osa taastusravi protsessist. Kasutame EMS ja TENS-elektriravi, mis on valuvaigistav, verevarusutust parandav ning põletikku ja turset vähendav. Kasutatakse väga erinevate probleemide korral: äge põletik, lihas- ja liigesprobleemid, traumajärgsed seisundid, närvihaigused, tundlikkushäired jne.

TENS-elektriravi tähendab läbi naha elektroodide kaudu elektrilist stimuleerimist, närvide ärritust. TENSi elektroteraapiat kasutatakse mitmesuguse valu raviks, perifeerse verevarustuse suurendamiseks ja kehalise võimekuse parandamiseks.

Terapeutiliste harjutuste all mõeldakse aktiivsete ja funktsionaalsete meetodite kasutamist kliendi funktsionaalsuse parandamiseks ja puude vähendamiseks. Nende abil mõjutatakse kliendi füüsilisi omadusi ja valu. Lisaks aktiveeritakse tema teadlikkus taastusprotsessidesse. Terapeutiliste harjutustega parandatakse patsiendi kardiorespiratoorset võimekust, arendatakse lihasjõudu, lihasvastupidavust, liigeste liikuvust ja motoorseid oskusi, nagu kõndimine, kehatunnetus või tasakaal.

Eesmärgiks on leevendada sümptomeid ja parandada patsiendi jõudlust, ennetada või vältida vigastusi, leevendada tegeluspiiranguid, minimeerida või vältida välise abi vajadust, samuti ennetada ja/või leevendada füüsilise vigastuse või vaimse seisundi arenemist püsivaks puudeks.

Terapeutilise harjutuste kava töötab füsioterapeut välja vastavalt patsiendi vajadusele ja võimalustele, juhendab suuliselt, abistab käsitsi (nt. korrektse algasendi ja lõppasendi tunnetusel) või visuaalselt ise ette näidates. Terapeutilisi harjutusi tehakse üks-ühele individuaalse teenusena koos füsioterapeudiga.

Fastsiate e sidekoe käsitlemise meetodeid on mitmeid. Ühena on oma teraapia välja töötanud Itaalia füsioterapeut Luigi Stecco skeleti-lihassüsteemi probleemidega tegelemiseks. Teraapias keskendutakse sügavale sidekoele ehk lihasfastsiale, mis on tihe sidekude. Fastsia ümbritseb ja seob lihased, lihasrühmad, veresooned ja närvid, moodustamaks kolmemõõtmelise katkematu süsteemi. Fastsia aktiivne struktuur toimib mehaaniliselt lihaste töötades, asendeid muutes või kehale mõjuvate väliste jõudude toimel.

Sundasendid ja -liigutused, traumad, operatsioonid ja põletikud võivad muuta erinevate sidekoekihtide libisemist ja põhjustada närvide ärritust oma igapäevastel tegevustel. Tulemuseks võib olla valu, liigesliikuvuse piirang, jäikus ja pingetunne- tüüpilised müofatsiaalvalu sümptomid.

Uuringutel on leitud, et umbes 30% lihaskiududest kinnitub fastsia ja ülejäänud 70% kõõluse kaudu luule. Sel juhul 1/3 genereeritud lihasjõust kandub läbi fastsia, mis muudab selle oluliseks struktuuriks inimese tegevustele ja liikumisele. Teine huvitav leid on retseptorite ehk sensoorsete rakkude hulk sidekoes. Liikumist ja asenditundlikkust tuvastavaid rakke on fastsias tunduvalt rohkem kui lihastes, kõõlustes või ligamentides ja sidemetes. Sellest tuleneb väga oluline roll liikumise kontrollimisel, sõltumata sellest, kas fastsia all lihas teeb tööd liikumiseks või mitte.

Kroonilise seljavalu patsientidega uuring tuvastas katsealustel 25% paksemad fastsiastruktuurid rinna- ja nimmelülide üleminekupiirkonnas ja 20% halvema sidekoekihtide libisemise rinna- ja nimmelülide osas.

Teraapia baseerub erinevate fastsia kihtide normaalse teineteise suhtes libisemise taastamisele, mis on eelduseks sümmeetriliselt ja õigesti terapeutiliste harjutuste sooritamiseks. Erinevate sidekoe kihtide vahel olevate hüaluroonhappemolekulide liitumine pikkadeks ahelateks põhjustab geelisarnase oleku ja pärsib libisemist. Fastsia käsitlusel hõõrdumise ja kuumuse abil lõhutakse hüaluroonhappemolekulide ketid, taastamaks normaalset fastsia libisemist. Mõned punktid, mida tuleb käsitleda, võivad asuda üsna kaugel sümptomaatilisest piirkonnast. Näiteks achilleuse kõõluse valu korral käsitluspunktid võivad olla seljal, istmikupiirkonnas ja / või põlve piirkonnas. Patsiendi küsitluse, liigesliikuvuse testimise ja eri fastsiapunktide palpeerimise põhjal valitakse käsitletavad punktid.

Töödeldud punktides võib ilmneda puutetundlikkust ja valulikkust veel mõne päeva jooksul pärast ravi. Kuigi käsitluspunktid on õrnad, ei tohi panna peale külma ega kasutada põletikuvastaseid ravimeid, et normaliseeruks fastsia libisemine. Patsient peaks vältima samal ja järgmisel päeval näiteks kiirete suunamuutustega liigutusi, sest propriotseptsioon võib olla häirunud lühikest aega. Fastsia käsitluse vastunäidustusteks on kortikosteroidide kasutamine, artriit, diabeet, verevedeldusravimid, hirm ja/või tugev hellus või valu.

Füsioterapeudi poolne nõustamine ja juhendamine on peamised, millega liigeste kulumisega seotud haigusega patsiendi elukvaliteeti parandada. Füsioteraapiat soovitatakse näiteks osteoartriidi puhul juba varases staadiumis, enne kui oleks põhjust operatsiooni planeerida. Erinevad füsioteraapia meetodid võivad leevendada valu osteoartriidi korral, säilitada ja suurendada liigeste liikuvust ja funktsioone ning seeläbi tõsta ja hoida elukvaliteeti.

Kui nt. osteoartriit on puusa- või põlveliigeses jõudnud teatud staadiumini, siis vajab patsient liigese endoproteesimise lõikust. Füsioterapeut juhendab harjutuskava osas: mida patsient saab teha enne operatsiooni ja millega alustatakse vahetult pärast operatsiooni, millised on keelatud liigutused ja asendid, õpetatakse selgeks karkudega kõnd tasasel pinnal ja treppidel ning soovi korral ka ® nõustamine aktiivse seksuaalelu jätkamise osas. Hea üldine seisund ja võimalikult heas toonuses lihased kiirendavad operatsioonist taastumist.

Seeläbi on tekkinud patsiendil tunnetus ja harjutuste sooritamise kogemus ilma haava valuta ja hirmuta ning nende kordamine on lõikuse järgselt oluliselt lihtsam. Samuti saab hinnata muude abivahendite vajadust- näiteks koju duššitool, potikõrgendus, voodi kõrgendused jne. Samuti võivad olla vajalikud meditsiinilised kompressioonravisukad lõikusjärgseks perioodiks, kui patsiendil on veenilaiendid ja aegajalt jalgade turseid, sest nii vähendatakse lõikusest tulenevat trombiriski.

Lõikuse järgselt hindab füsioterapeut lihaste aktiivsust ja liigesliikuvust, jalgade pikkuseid ja kõndimist ning vajadusel saab teostada kõnnianalüüsi ja kasutada vajalikke abivahendeid (nt. kannakõrgendus). Füsioterapeut annab juhiseid, kuidas teha igapäevaseid toiminguid. Kliendi julgustamine ja motiveerimine on oluline selleks, et klient kasutaks maksimaalselt ära kunstliigeste pakutavaid võimalusi enda funktsionaalsuse ja elukvaliteedi parandamiseks. Üldine eesmärk on saada rahulolev klient, kelle funktsionaalsed võimed taastatakse nii, et ta suudab elada iseseisvalt kodus.