Puusaliiges ja selle vahetus
Puusaliiges on inimese keha üks suuremaid ja olulisemaid liigeseid, mis ühendab vaagnaluud reieluuga. Liigest moodustavad reieluu pea ning atsetabulum (kausjas moodustis). Tegemist on keha ühe kõige tugevama ülesehituse liigesega, mida liigutavad lihased võimaldavad laia liikumisulatust: painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine ning sise- ja välisrotatsioon.
Koksartroos ehk puusaliigese artroos on degeneratiivne haigus, mis põhjustab liigeskõhrede järk-järgulist hävimist ja lihaste atroofiat. Haiguse süvenemine toob kaasa valu, liigesliikuvuse vähenemise, lihasnõrkuse ja võib lõppeda invaliidistumisega. Artroosi põhjused võivad olla geneetilised tegurid, ainevahetushäired, vigastused ja muud terviseprobleemid ning vanuselised muutused. Haigus võib areneda aastaid, sageli ilma selgete sümptomiteta algstaadiumites. Puusaliigese artroosi sagedane esinemine on seotud liigese anatoomilise iseärasusega, kuna see kannab suurema osa koormusest kõndimisel, jooksmisel ja raskuste tõstmisel. 85% endoproteesi operatsioonidest tehakse just puusaliigese artroosi tõttu.
Eestis tehakse aastas ligi 3600 endoproteesimist, kõige enam puusa- ja põlveliigese asendamisel ja see arv kasvab jätkuvalt. Protseduuri pikad ootejärjekorrad on muutunud probleemiks ning pelgalt rahastuse suurendamine ei ole lahendus, kuna on leitud mitmeid kitsaskohti teenuste koordineerimisel ja järjekorra haldamisel.
Selle parandamiseks töötati aastal 2023. välja uus raviteekonna standard ja rahastusmudel, mis hõlmab paremat koostööd erinevate tervishoiutöötajate vahel ja patsiendi tervise terviklikku hindamist. Eesmärk oli parandada ravi kvaliteeti, optimeerida tööprotsesse ja vähendada ootejärjekordi, tagades parema elukvaliteedi patsientidele.
Uue raviteekonna standardiga saab lähemalt tutvuda Tervisekassa kodulehelt
Peale raviteekonna standardi tutvumist võib inimene nii pre-operatiivselt kui ka operatsiooni järgselt näha tihedalt kasutuses “füsioteraapia” sõna. Miks see nii oluline on?
Uuringutest selgub, et aktiivne operatsiooniks valmistumine ja selle järgselt ravivõimlemine kui ka teadlikuse tõstmine patsientide seas mõjutab taastusravi teekonda tulemuslikust. Nii näiteks on leitud, et aktiivselt füsioteraapiat läbinud patsientide kõnni kiirus tasapinnal kui ka treppil on kuni 1.5 m/s kõrgem. Lisaks on nende hospitaliseermine ja haiglas viibimis periood kuni kolm päeva lühem. Lisaks sellele, on raporteerinud füsioteraapiaga tegelevad patsiendid, et valmidus igapäeva tegevuste juurde naasemine on ei tekita neis hirmu ning valu tunnetus on väiksem, mis oluliselt mõjutas üld vaimset tausta ja seda paremuse poole.
Et operatsiooni järgselt soodustada taastumist tuleb aktiivselt tegutseda ka lõikusekohas tekkiva tursefooniga. Operatsioon tekitab kehale vigastuse, mille tagajärjel keha reageerib põletikuga, sealhulgas vedeliku kogunemisega kudedesse, et aidata paranemist, kuna inimese immuunsüsteem reaageerib sellele suurendades vereringet kahjustatud piirkonda.
Puusaliigese endoproteesimise komplikatsioonide määr on üsna madal, kuid tõsised komplikatsioonid, nagu venoosne trombemboolia (esinemissagedus 0,6–1,5%), võivad olla väga rasked, põhjustades hilistatud haiglast väljakirjutamist ja potentsiaalselt halbu operatsioonijärgseid tulemusi.
Uuringutes on hinnatud vahelduva pneumaatilise kompressiooni (aparaatne lümfimassaaž) ja standardsest puusaliigese endoproteesimise ravist koosneva kombinatsioonravi tõhusust turse vähendamisel ja füüsiliste tulemuste parandamisel patsientidel.
Turse vähendamine on oluline, sest see takistab tüsistuste, nagu naha kahjustus, infektsioonid ja halvenenud vereringe, teket ning vähendab jala ümbermõõdu kohe peale esimist rakendamist.
Aparaatse lümfimassaaži teenusest saab lähemalt lugeda Reio Vilipuu Taastusravikliiniku kodulehelt ning lisaks tutvuda kompressioontoodete valikuga, et igapäevaselt hoida jalad värske ja tervena
Lisaks tuleks jälgida nii operatsiooni piirkonna naha ja moodustuva armi teviseseisundit. Armide tekkimine on meie keha loomulik vastus koekahjustusele- naha arm lõikuse või trauma järgselt, lihase sees armistumine rebendi järgselt. , millega võib kaasneda ka täiendavate liidete tekkimist erinevate koe kihtide vahel. Antud liited võivad moodustuda näiteks pikaajalise haava põletiku tulemusena. Armistumine on probleemiks, kui seda ei teki piisavalt ja armi tõmbetugevus jääb väheseks. Halvaks loetakse ka olukorda, kui armikudet tekib liiga palju ja see hakkab häirima naha venivust, kudede libisemist ja liigeste liikuvust. Sel juhul on õigeaegne armiteraapia väga vajalik.
Armiteraapia puudutavat infot leiad siit ning teraapias kui ka igapäevaselt kasutuses armiõlidest saad lugeda meie e-poe lehel
