Füsioteraapia

Füsioteraapia 2018-03-25T16:12:57+00:00

Füsioteraapia hindab tervislikku seisundit, funktsionaalset võimekust ja leiab patsienti nõustades ja patsiendiga koostöös  võimalused, kuidas heaolu, elukvaliteeti ja hakkamasaamist parandada. Füsioteraapia hõlmab endas patsiendi kuulamist ja probleemide põhjuste väljaselgitamist ning lahenduste leidmist läbi individuaalsete terapeutiliste harjutuste, manuaalsete võtete, kombineeritud massaaži, fastsiate käsitluse, kinesioteipimise, füüsikalise ravi, patsiendi ja lähedaste nõustamise jm. meetoditega.

Füsioteraapia kui protsess muutub ajas koos patsiendi edusammudega ja eesmärkide saavutamisega. Füsioteraapia sobib ka terviseprobleemide ja vigastuste ennetamiseks, esmaste muutustega tegelemine aitab vältida ülekoormushaiguste ja muude haigusseisundite väljakujunemist.

Kellele:

  • skeleti-lihassüsteemi probleemid, kuid ei vaja operatsiooni: nt. halb rüht (küfoos, hüpo-või hüperlordoos), vale tööergonoomika, ülekoormus jne.
  • lõikuseelne füsioteraapia kiiremaks taastumiseks;
  • lõikusjärgne füsioteraapia funktsiooni ja valuvaba liikuvuse taastamiseks

Teenus on tasuline ja vastuvõtuks ei ole vaja saatekirja. Enne teraapiat…

  • võta kaasa mugav riietus,
  • mõtle läbi ja kirjuta üles millise probleemiga pöördud,
  • millal valu tekkis ning kuidas ajas on valu muutunud,
  • millal muutust märkasid ning millega seoses (nt tegevus, mille järgselt valu või turse tekkis),
  • mida oled siiani teinud,
  • milliseid ravimied oled tarvitanud.
  • seljavalu, lihaste pinge (nt, diski protrusioon-ekstrusioon-prolaps, spondüloos, spondülolistees, radikulopaatia jne.)
  • puusa- või põlveliigese endoproteesimine (nii operatsiooni eelne, kui ka järgne)
  • luumurru järgselt liigutusfunktsiooni taastamiseks
  • liiklusavarii või trauma järgselt liigutusfunktsiooni taastamiseks (k.a. põletuste järge armi-ja kompressioonravi)
  • neuroloogiliste haiguste korral funktsiooni taastamiseks (nt: sclerosis multipleks jne)

Füsioterapeudi vastuvõtule võib tulla mitmesuguste kirjeldatud probleemidega, mis kliendi igapäevategevusi ja toiminguid või sportimist ja harrastusi piirab. Erinevate muutuste tulemuseks võib olla valu, liigeste liikuvusulatuse vähenemine, lihasjõudluse langus, kõõluste või kõõlustuppede-kinnituskohtade põletikud ja muud probleemid.

Meie poole pöördumise peamised põhjused on kaela-õlavöötme lihaspinged ja pingepeavalud, valulikkus alaselja ja vaagna-ristluu piirkonnas, samuti valulikud muud liigesed- hüppe-, põlve-ja küünraliiges.

Aparaatne füsioteraapia on osa taastusravi protsessist. Kasutame EMS ja TENS-elektriravi, mis on valuvaigistav, verevarusutust parandav ning põletikku ja turset vähendav. Kasutatakse väga erinevate probleemide korral: äge põletik, lihas- ja liigesprobleemid, traumajärgsed seisundid, närvihaigused, tundlikkushäired jne.

TENS-elektriravi tähendab läbi naha elektroodide kaudu elektrilist stimuleerimist, närvide ärritust. TENSi elektroteraapiat kasutatakse mitmesuguse valu raviks, perifeerse verevarustuse suurendamiseks ja kehalise võimekuse suurendamiseks.

Terapeutiliste harjutuste all mõeldakse aktiivsete ja funktsionaalsete meetodite kasutamist kliendi funktsionaalsuse parandamiseks ja puude vähendamiseks. Nende abil mõjutatakse kliendi füüsilisi omadusi ja valu. Lisaks aktiveeritakse tema teadlikkus taastusprotsessidesse. Terapeutiliste harjutustega parandatakse patsiendi kardiorespiratoorset võimekust, arendatakse lihasjõudu, lihasvastupidavust, liigeste liikuvust ja motoorseid oskusi, nagu kõndimine, kehatunnetus või tasakaal.

Eesmärgiks on leevendada sümptomeid ja parandada patsiendi jõudlust, ennetada või vältida vigastusi, leevendada tegeluspiiranguid, minimeerida või vältida välise abi vajadust, samuti ennetada ja/või leevendada füüsilise vigastuse või vaimse seisundi arenemist püsivaks puudeks.

Terapeutilise harjutuste kava töötab füsioterapeut välja vastavalt patsiendi vajadusele ja võimalustele, juhendab suuliselt, abistab käsitsi (nt. korrektse algasendi ja lõppasendi tunnetusel) või visuaalselt ise ette näidates. Terapeutilisi harjutusi tehakse üks-ühele individuaale teenusena või grupis koos füsioterapeudiga.

Fastsiate e sidekoe käsitlemise meetodeid on mitmeid. Ühena oma teraapia on töötanud välja Itaalia füsioterapeut Luigi Stecco skeleti-lihassüsteemi probleemidega tegelemiseks. Teraapias keskendutakse sügavale sidekoele ehk lihasfastsiale, mis on tihe sidekude. Fastsia ümbritseb ja seob lihased, lihasrühmad, veresooned ja närvid, moodustamaks kolmemõõtmelise katkematu süsteemi. Fastsia aktiivne struktuur toimib mehaaniliselt lihaste töötades, asendeid muutes või kehale mõjuvate väliste jõudude toimel.

Sundasendid-ja liigutused, traumad, operatsioonid ja põletikud võivad muuta erinevate sidekoekihtide libisemist ja põhjustada närvide ärritust oma igapäevastel tegevustel. Tulemuseks võib olla valu, liigesliikuvuse piirang, jäikus ja pingetunne- tüüpilised müofatsiaalvalu sümptomid.

Uuringutel on leitud, et umbes 30% lihaskiududest kinnitub fastsia ja ülejäänud 70% kõõluse kaudu luule. Sel juhul 1/3 genereeritud lihasjõust kandub läbi fastsia, mis muudab selle oluliseks struktuuriks inimese tegevustele ja liikumisele. Teine huvitav leid on on retseptorite ehk sensoorsete rakkude hulk sidekoes. Liikumist ja asenditundlikkust tuvastavaid rakke on fastsias tunduvalt rohkem kui lihastes, kõõlustes või ligamentides ja sidemetes. Sellest tuleneb väga oluline roll liikumise kontrollimisel, sõltumata sellest, kas fastsia all lihas teeb tööd liikumiseks või mitte.

Kroonilise seljavalu patsientidega uuring tuvastas katsealustel 25% paksemad fastsiastruktuurid rinna- ja nimmelülide üleminekupiirkonnas ja 20% halvema sidekoekihtide libisemise rinna- ja nimmelülide osas.

Teraapia baseerub erinevate fastsia kihtide normaalse teineteise suhtes libisemise taastamisele, mis on eelduseks sümmeetriliselt ja õigesti terapeutiliste harjutuste tegemisel. Erinevate sidekoe kihtide vahel olevate hüaluroonhappemolekulide liitumine pikkadeks ahelateks põhjustab geelisarnase oleku ja pärsib libisemist. Fastsia käsitlusel hõõrdumise ja kuumuse abil lõhutakse hüaluroonhappemolekulide ketid, taastamaks normaalset fastsia libisemist. Mõned punktid, mida tuleb käsitleda, võivad asuda üsna kaugel sümptomaatilisest piirkonnast. Näiteks achilleuse kõõluse valu korral käsitluspunktid võivad olla seljal, istmikupiirkonnas ja / või põlve piirkonnas. Patsiendi küsitluse, liigesliikuvuse testimise ja eri fastsiapunktide palpeerimise põhjal valitakse käsitletavad punktid.

Töödeldud punktides võib ilmneda puutetundlikkust ja valulikkust veel mõne päeva jooksul pärast ravi. Kuigi käsitluspunktid on õrnad, ei tohi panna peale külma ega kasutada põletikuvastaseid ravimeid, et normaliseeruks fastsia libisemine. Patsient peaks vältima samal ja järgmisel päeval näiteks kiirete suunamuutustega liigutusi, sest propriotseptsioon võib olla häirunud lühikest aega. Fastsia käsitluse vastunäidustusteks on kortikosteroidide kasutamine, artriit, diabeet, verevedeldusravimid, hirm ja/või tugev hellus või valu

Füsioterapeudi poolne nõustamine ja juhendamine on peamised, millega liigeste kulumisega seotud haigusega patsiendi elukvaliteeti parandada. Füsioteraapiat soovitatakse näiteks osteoartriidi puhul juba varases staadiumis, enne kui oleks põhjust operatsiooni planeerida. Erinevad füsioteraapia meetodid võivad leevendada valu osteoartriidi korral, säilitada ja suurendada liigeste liikuvust ja funktsioone ning seeläbi tõsta ja hoida elukvaliteeti.

Kui nt. osteoartriit on puusa- või põlveliigeses jõudnud teatud staadiumini, siis vajab patsient liigese endoproteesimise lõikust. Füsioterapeut juhendab harjutuskava osas: mida patsient saab teha enne operatsiooni ja millega alustatakse vahetult pärast operatsiooni, millised on keelatud liigutused ja asendid, õpetatakse selgeks karkudega kõnd tasasel pinnal ja treppidel ning soovi korral ka ® nõustamine aktiivse seksuaalelu jätkamise osas. Hea üldine seisund ja võimalikult heas toonuses lihased kiirendavad operatsioonist taastumist.

Seeläbi on tekkinud patsiendil tunnetus ja harjutuste sooritamise kogemus ilma haava valuta ja hirmuta ning nende kordamine on lõikuse järgselt oluliselt lihtsam. Samuti saab hinnata muude abivahendite vajadust- näiteks koju duššitool, potikõrgendus, voodi kõrgendused jne. Samuti võivad olla vajalikud meditsiinilised kompressioonravisukad lõikusjärgseks perioodiks, kui patsiendil on veenilaiendid ja aegajalt jalgade turseid, sest nii vähendatakse lõikusest tulenevad trombiriski.

Lõikuse järgselt füsioterapeut hindab lihaste aktiivsust ja liigesliikuvust, jalgade pikkuseid ja kõndimist ning vajadusel saab teostada kõnnianalüüsi ja kasutada vajalikke abivahendeid (nt. kannakõrgendus). Füsioterapeut annab juhiseid, kuidas teha igapäevaseid toiminguid. Kliendi julgustamine ja motiveerimine on oluline selleks, et klient kasutaks maksimaalselt ära kunstliigeste pakutavaid võimalusi enda funktsionaalsuse ja elukvaliteedi parandamiseks. Üldine eesmärk on saada rahulolev klient, kelle funktsionaalsed võimed taastatakse nii, et ta suudab elada iseseisvalt kodus

Füsioteraapia (korduv)   kuni 25 minutit – 25€ / kuni 50 minutit – 35€

Füsioteraapia korduv teenus on patsiendile, kes on käinud esmases füsioteraapias hindamisel ja teraapia planeerimisel. Korduva füsioteraapia ajal teostatakse terapeutilisi harjutusi ning manuaalsetele võtetele, kombineeritud massaaži, fastsiate käsitluse, kinesioteipimise, füüsikalise ravi, patsiendi ja lähedaste nõustamise jm. meetoditega püütakse saavutada teraapia eesmärke.

Teenus on tasuline ja vastuvõtu registreerib terapeut