Armide tekkimine on meie keha loomulik vastus koekahjustusele- naha arm lõikuse või trauma järgselt, lihase sees armistumine rebendi järgselt. Mõned armid paranevad ise ja ei vaja eraldi käsitlemist, kuid armistumisega võib kaasneda ka täiendavate liidete tekkimist erinevate koe kihtide vahel. Antud liited võivad moodustuda näiteks pikaajalise haava põletiku tulemusena. Armistumine on probleemiks, kui seda ei teki piisavalt ja armi tõmbetugevus jääb väheseks. Halvaks loetakse ka olukorda, kui armikudet tekib liiga palju ja see hakkab häirima naha venivust, kudede libisemist ja liigeste liikuvust. Sel juhul on õigeaegne armiteraapia väga vajalik.
Armi ei peeta sageli ka valu põhjuseks. Inimese keha: lihased, luud, närvid, veresooned ja siseorganid on kaetud sidekoe kihtdega (fastsia). Naha all on mitmeid sidekoe kihte. Kui kihte läbib lõikehaav või neid on purustatud trauma tagajärjel, siis haavade paranemisega erinevates suundades sidekoe kihid liituvad/liimuvad kinni. Sellisel juhul eri kihtide vahel ei toimu normaalset libisemist, nagu tavaliselt, ning tulemuseks pinged ja valu. Arm võib põhjustada ka rühihäired, kaela, õlavöötme ning lülisamba düsfunktsiooni, samuti siseorganite funktsioonihäireid.
Liidete leidmiseks on vajalik õppida sõrmedega tunnetama fastiaid, lihaseid ning nende vahelisi normaalseid suhteid ning osata leida ja lugeda armipoolseid muutuseid ning kõrvalekaldeid. Arme tuleb olenevalt nende asukohast ja seisundist käsitleda 3 nädalast kuni 3 kuud, et saavutada parim tulemus. Eri tüüpi kollageenide teke ja ajas muutumine on siin aluseks ning muutust ja soovitavat tulemust on võimalik saavutada isegi kuni aasta möödumisel.
Alustada tuleb armi hindamisest ja dokumenteerimisest ning seejärel teha raviplaan ja püstitada eesmärgid, mida soovib patsient saavutada. Õigel ajal tehtud armiteraapia tulemused on näha tavaliselt kohe ja muutus võib olla märkimisväärne. Oluline, mida märkab ka patsient kohe käsitluse järgselt, on valu ja funktsionaalsuse muutus, pikaajaliselt ka muutus armi värvuses, liikuvuses, kujus jne.
Oma kogemusest rääkis ka patsient Siim.
