Hüppeliigese vigastuste, olgu need siis nikastused või murrud, korral on füsioteraapia ja õige ortoosi leidmine kiire ja tõhusa taastumise jaoks ülioluline. Hüppeliigese ortoosid pakuvad suurepärast lahendust, mis aitab teil enesekindlalt taas jalule saada. Selles artiklis uurime hüppeliigese ortooside kasutamise eeliseid hüppeliigese nikastuste ja murdude ravis.

Hüppeliigese nikastused.

Hüppeliigese nikastuse esinemissagedus on 7 kuni 19 / 1000 inimese kohta aastas ja hüppeliigese luumurdu esinemissageduseks on keskmiselt 2-3 juhtu 1000 / elaniku kohta aastas.

Hüppeliiges on ühendatud sidemetega, mis kinnitavad luu külge. Kolm peamist sidet, mis hoiavad koos pindluu ja labajala luude väliskülge kõigi igapäevaste tegevuste ajal on: eesmine talofibulaarne side, tagumine talofibulaarne side ja kalkaneofibulaarne side. Ägedaid hüppeliigese nikastusi iseloomustab hüppeliigese sidemete venitamine või rebenemine. Hüppeliigese külgmise sidemempleksi nikastus on kõige levinum hüppeliigese vigastus. Enam kui kolmveerand kõigist hüppeliigese nikastusest on välimised hüppeliigese nikastused ja ligikaudu 73% neist on eesmise talofibulaarse sideme vigastused. Ülejäänud veerand kõigist ägedatest hüppeliigese nikastustest on sisemise poole vigastused. Hüppeliigese sidemete rebendi taastusravi ebaõnnestumine võib põhjustada hüppeliigese kroonilist ebastabiilsust ja kaasnev vigastuse kordumise risk on sportlastel 40-70%.

Hüppeliigese sidemete kahjustuse põhjuseks võivad olla erinevad traumad. Rebenemise raskusastmeid on kolm ja õige ortoos tuleks validagi vastavalt trauma tõsidusele.
I aste: hüppeliigese sidemed on venitatud, põhjustades väiksemaid kahjustusi ja mikrorebenemist, mis võivad olla valusad – vajalik valuravi ja füsioteraapia.
II aste: rebend hõlmab ühe sideme osalist rebenemist, mis põhjustab hüppeliigese vähest ebastabiilsust – vajalik immobiliseerimine ja hiljem valuravi ning füsioteraapia.
III aste: sidemete täielik rebend, millega kaasneb turse ja tekib hüppeliigese ebastabiilsus – vajalik operatsioon ja hilisem füsioteraapia, et saavutada täielik hüppeliigese funktsionaalsus.

Hüppeliigese murrud.

Rootsis läbi viidud 10 aasta uuring* kõikidest hüppeliigese murdudest aastatel 2012 kuni 2022 näitas, et murrud esinesid enam naistel 61% vs. esinemine meestel 39%. Keskmine vanus vigastuse hetkel oli naistel 55 aastat. Leiti, et mehed olid vigastuse ajal naistega võrreldes nooremad. Leiti, et naistel tekkisid lahtised luumurrud sagedamini, samas kui mehed said sagedamini suure energiaga trauma. Hüppeliigese murdude puhul oli kõige levinum vigastusmehhanism lihtne kukkumine.
*https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9887758/

FOTO 1: Hüppeliigese murdude AO/OTA klassifikatsioon. Illustratsioon Pontus Andersson/Pontus Art Production. (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9887758/)

Käesoleva uuringu 56 414 luumurrust klassifitseeriti 13 685 (24,3%) tüüpi A, 35 892 (63,6%) tüüpi B ja 6837 (12,1%) tüüpi C (FOTO 1).1). Pigem olid murrud lihtsamad ehk tüübilt A1, B1 ja C1. A1 rühma esines 69%, samas kui A3 luumurde oli ainult 6%. B-tüüpi valimis oli 52% B1 luumurrud (25% B2 ja 23% B3). C-tüüpi luumurdude puhul klassifitseeriti 45% C1-ks, 27% C2-ks ja 29% C3-ks. Veel 953 luumurdu klassifitseeriti kategooriasse “ei ole võimalik klassifitseerida” ja 76 luumurdu klassifitseeriti laste luumurdudeks.

FOTO 2: Trimalleolaarse hüppeliigese murru röntgenipilt, mis on näidatud enne operatsiooni ja pärast operatsiooni, pandud plaat ja kruvid. Autor Chaim Mintz

Mis on hüppeliigese ortoosid?

Hüppeliigese ortoosid on meditsiiniseadmed, mis on loodud hüppeliigese toetamiseks ja stabiliseerimiseks. Neid on erinevaid tüüpe, alates pehmetest tugisidemetest, mis pakuvad kerget toetust, kuni jäikade ortoosideni, mis pakuvad maksimaalset stabiilsust. Need tekitavad vajalikku survet, et aidata paranemisprotsessi kiirendada.

Täna teadlased ja tootjad on mõlemad võrdselt pühendunud liigeste ja vigastatud struktuuride toetamise optimeerimisele ja seega olulise panuse andmisele funktsionaalsesse rehabilitatsiooni. Valu leevendamine (kõnnimustri kontroll), põletikuga seotud vedelike sisemine drenaaž (turse kontroll) ning aktiivne ja passiivne liigeste stabiilsus on alati olnud tugede kasutamise põhiprintsiibid.

Tugede/ortooside pakutavat funktsionaalset tuge on põhjalikult uuritud ja seda toetavad tõendid. On jõutud järeldustele tugede/ortooside kasuliku mõju kohta hüppeliigesele nii funktsionaalse stabiliseerimise osas pärast vigastusi ja ka selliste vigastuste ning korduvate vigastuste vältimisel.

Uuringud kinnitavad valdavalt, et ortoosid annavad olulise panuse patsiendi subjektiivsele heaolutundele, toetades teda igapäevatoimingutes ning püüdlustes taastada isiklikke ja sportlikke tulemusi.

Olulised punktid:

• • hirm korduva vigastuse ees, mida tavaliselt seostatakse kaitsva kehaasendiga, saab vähendada funktsionaalse ortoosi kasutamisega.

• • funktsionaalsed ortoosid võimaldavad sooritada tegevusi valuvaba liikumise vahemikus (ROM ehk Range Of Motion) ning toetavad ka liikumisprotsesside säästmist.

• • olenemata sellest, kas tegemist on igapäevaste tegevustega, tööga, harrastusspordiga või tippspordiga, on vigastuste ennetamine võtmetähtsusega, et saavutada pikaajaline ja kvaliteetne sooritus ning võimaldada paremat sooritust harjutamise ja treeningu kaudu.

• • funktsionaalsed toed/ortoosid võivad vähendada korduvvigastuse riske ning tagada passiivse ja aktiivse stabiilsuse, mida on tõestanud nii subjektiivsed aruanded kui ka objektiivsed funktsionaalsed testid.

• • tugede/ortooside kandmisega saavutatav valu vähendamine mängib taastusravis olulist rolli ja suurendab kasutaja mobiilsust.

Hüppeliigese ortooside eelised nikastuste puhul

1. 1. Tugevam toestus ja stabiilsus. Hüppeliigese nikastused, mida iseloomustab sidemete venitus või rebend, võivad jätta hüppeliigese nõrgaks ja ebastabiilseks. Hüppeliigese ortoosid pakuvad vajalikku tuge, et vältida edasisi vigastusi ja võimaldada sidemetel korralikult paraneda. Stabiliseerides hüppeliigest, vähendavad need tugisidemed taastumisfaasis uuesti vigastamise riski.

1. 1. Valu leevendamine. Hüppeliigese ortooside pakutav kompressioon aitab vähendada turset ja põletikku, mis viib märkimisväärse valu leevenemiseni. Piirates tarbetuid liigutusi, tagavad need tooted, et vigastatud ala ei allutata täiendavale stressile, võimaldades teil mugavalt ja enesekindlalt liikuda.

1. 1. Kiirendatud taastumine. Hüppeliigese ortoosid soodustavad kiiremat taastumist, säilitades õiget liigeste joondumist ja toetades loomulikku paranemisprotsessi. Immobiliseerides vigastatud osa, takistavad need liigset liikumist, mis võiks taastumise aega pikendada, võimaldades teil varem oma igapäevategevustesse naasta.

1. 1. Mitmekülgsus. Olgu tegu sportlasega, kes taastub spordivigastusest, või inimesega, kes nikastas hüppeliigest igapäevaste tegevuste käigus, hüppeliigese ortoosid on piisavalt mitmekülgsed, et rahuldada erinevaid vajadusi. Neid saab kanda nii füüsiliste tegevuste ajal kui ka igapäevatoimingutes, pakkudes järjepidevat tuge kogu taastumisprotsessi vältel.

Hüppeliigese ortooside eelised murdude korral

1. 1. Optimaalne immobilisatsioon peale kipsi eemaldamist. Hüppeliigese murru korral on immobilisatsioon võtmetähtsusega, et tagada õige paranemine. Jäigad hüppeliigese ortoosid pakuvad kõrgeimat immobilisatsiooni taset, hoides luid õiges asendis ja takistades igasugust liikumist, mis võiks paranemisprotsessi häirida.

1. 1. Kohandatud sobivus. Hüppeliigese ortoose on erinevates suurustes, tagades igaühele kohandatud sobivuse. Selline individuaalne lähenemine suurendab mugavust ja tõhusust, võimaldades teil ortoosi pikema aja jooksul ilma ebamugavust tundmata kanda.

1. 1. Tüsistuste riski vähendamine. Hüppeliigese ortoosi kasutamine vähendab murdudega seotud tüsistuste, nagu vale joondumine või hilinenud paranemine, riski. Pakkudes luudele stabiilset keskkonda, aitavad need tagada sujuva taastumise koos väiksemate tüsistustega.

Õige hüppeliigese ortoosi valimine

Hüppeliigese ortoosi valimisel on oluline arvestada selliste teguritega nagu vigastuse raskusaste, teie aktiivsuse tase ja mugavuseelistused. Olgu teil vaja pehmemat ortoosi kergete nikastuste korral või jäika ortoosi tõsisema murru järgselt, on olemas hüppeliigese ortoosid, mis pakuvad vajalikku tuge ja kaitset.