Jalgade tervis tagab aktiivse liikumise ja ĂŒldise hea tervise

Tehtud jalalabade koormus-ja kĂ”nniuuringute tulemustest tekkis idee kirjutada ĂŒks artikkel. Meie terapeutide Vsevolod Ć varikovi ja Reio Vilipuu pĂ”himĂ”te on, et jalgade tervis tagab ĂŒldise hea tervise lĂ€bi valuvaba liikumise. Liikumine on ĂŒks elukvaliteedi osa ja mida kauem pĂŒsime aktiivsed, seda rohkem pakub ka elu rÔÔmu.

Inimese jalalaba luustik moodustab 3 aktiivset vĂ”lvi: sisemine ja vĂ€limine pikivĂ”lv ning ristivĂ”lv. Aktiivsus seisneb selles, et jala vĂ”lvid kannavad kannalöögi koormuse maapinnale, maandavad toefaasi jĂ”umomendi ja vÀÀnde lĂ€bi vĂ”lvide maapinnale ning koguvad energiat, et teha Ă€ratĂ”uge. Jala vĂ”lvide kĂ”rguse muutus ja sellega kaasnev jalalaba pikenemine ja lĂŒhenemine kannavad kĂ”ik ĂŒle meie kehakaalust tulenevat otsest koormust ja aktiivsusest tulenevat jĂ”udu. Selles osalevad kĂ”ik jalalaba luud, neid ĂŒhendavad sidemed, ligamendid ning muidugi lihased.

Valu vĂ”i ebamugavust jalalabades, pĂ”lvedes, puusades ja seljas vĂ”ime tunda kĂ”ndides, joostes, seistes vĂ”i ka lihtsalt puhkeolekus. KĂ”ige selle pĂ”hjusteks vĂ”ivad olla ĂŒlekoormus tööl vĂ”i treeningutes, ealised muutused, muutused teie jalavĂ”lvides, kannaosas, liigestes jne. Me kĂ”ik alateadlikult ja vahel ka teadlikult hakkame enda kĂ”ndi muutma ja kompenseerima, et mitte endale valu tekitada. Sarnaselt nagu kingas olev vĂ€ike kivi paneb meid ebamugavuse vĂ€ltimiseks muutma jala asendit, kanna nurka, sammu pikkust, nii kĂ€itume ka siis, kui me tunneme valu kannas vĂ”i jĂ€ikust piki- vĂ”i ristivĂ”lvi osas.

Kompenseerima hakkame me oma kĂ”ndi nĂ€iteks vale suuruse vĂ”i kujuga jalanĂ”udest, ĂŒlekoormusest, traumadest, vanadest harjumustest, anatoomilistest jalalaba eripĂ€radest, vanusest ja ĂŒlekaalust ning mĂ”nikord olemegi juba sĂŒndinud deformeerunud jalalabadega. KĂ”ndides ja liikudes vĂ”ime me rÀÀkida soovituslikust aktiivsest kĂ”nni rĂŒhist, vaagna asendist, puusa ja pĂ”lve nurkadest jne., kuid siiski oleneb palju just jalalabadest- muutused allpool vĂ”imenduvad ĂŒlespoole. NĂ€iteks on madaldunud sisemise pikivĂ”lvidega inimestel enam sissepoole suunaga ka pĂ”lve liikumistelg, mistĂ”ttu on pĂ”lve ligamentidel suurem koormus ning vĂ”ib pĂ”hjustada valu. Sama on ka laste puhul, kellel kaasneb ka lisaks sissepoole vajuv kannaosa ja diagonaalses suunas ette pöörduv sÀÀreluu nurk.

Kannalöögi pehmendamiseks ja tallaaluse sidekoe pÔletiku vÔi kukekannuse jaoks on spetsiaalsed tallad (ErgoPadŸ redux heel 2)

Kannalöögi pehmendamiseks ja tallaaluse sidekoe pÔletiku vÔi kukekannuse jaoks on spetsiaalsed tallad (ErgoPadŸ redux heel 2) Foto: Reio Vilipuu Taastusravikliinik

Jalalaba anatoomiliste vĂ”i funktsionaalsete omaduste kĂ”rvalekalded, kand-vĂ”i kontsluu kaldenurga muutus, vĂ”lvide liigne plastsus vĂ”i liigne jĂ€ikus vĂ”ivad pĂ”hjustada kĂ”nnitsĂŒkli muutusi ning muuta kĂ”ndimise biomehaanikat ja toestust. Mehhaanika muutus kandub edasi sÀÀreluu-pindluu kaudu pĂ”lveliigesele, sealt edasi puusaliigesele jne. Selliste muutustega kaasnev tĂ€iendav koormus kÔÔlustele ja jalalaba kudedele ning liigestele on valu ja muude sĂŒmptomite pĂ”hjuseks.

Kas ma kÔnnin normaalselt ja milline normaalne kÔnd peaks olema?

Ebanormaalne kĂ”nnak on see, kui inimese kĂ”nnimuster erineb tavapĂ€rasest. Ebanormaalse kĂ”nnakuga inimesel on kĂ”ndimisharjumustes mĂ€rkimisvÀÀrne muutus tavaliselt valu vĂ”i vigastuste tĂ”ttu ja liikumine nĂ”uab neil enam pingutust, sest hĂ€irunud on Ă”ige lihasjĂ”u kasutus, tasakaal, tunnetus ja koordinatsioon. Kannalöögist kannalöögini (ĂŒhe sammu pikkus) ehk kĂ”nnitsĂŒkkel on kĂ”ikidel inimestel kergelt varieeruv.

Digitaalse jalataldade koormus- ja kÔnniuuringu tulemusi ja muutust saab ajas vÔrrelda ning ka selle pÔhjal eritööna taldu tellida.

Digitaalse jalataldade koormus- ja kÔnniuuringu tulemusi ja muutust saab ajas vÔrrelda ning ka selle pÔhjal eritööna taldu tellida. Foto: Reio Vilipuu Taastusravikliinik

Kas valu on seotud kĂ”nnijoone muutustega ja kuidas ĂŒldsegi “Ă”igesti” kĂ”ndida?

Üks viis kĂ”nni erinevatele osadele mĂ”elda on jĂ€lgides jalaga toimuvat ĂŒhes tsĂŒklis. KĂ”nnitsĂŒkkel koosneb toefaasist ja hoofaasist. Toefaas (60% kĂ”nntsĂŒklist) on aeg, mil jalg on maas ja lĂ€bib kokku 5 etappi. Tavalise kĂ”nni puhul liigume me peale kannalööki ehk algkontakti. SeejĂ€rel amortisatsioonifaasis toimub keharaskuse viimine toejalale, jaotades ĂŒhel jalal olevat kogu keha raskust maksimaalsele pinnale lisaks jalalaba vĂ€limisele kĂŒljele ning osaliselt eesmisele pĂ€kale saavutades lĂ”puks kesktoefaasi. LĂ”pptoefaasis toejala kand eemaldub maapinnalt ja keharaskus siirdatakse eesolevale jalale Ă€ratĂ”ukeks, mille puhul kogu keha raskus on nagu ka kannalöögi puhul vĂ€ikseimal pinnalaotusel. Seega Ă€ratĂ”uke jĂ”ud ja lisanduv suur punktkoormus on lĂ€bi ristivĂ”lvi kantud enamasti varvastele (eriti suurele varbale) ja pĂ€kaosa liigestele.

Jalatalla koormus- ja kĂ”nnianalĂŒĂŒsiks kasutatavad sensortallad

Jalatalla koormus- ja kĂ”nnianalĂŒĂŒsiks kasutatavad sensortallad Foto: Reio Vilipuu Taastusravikliinik

Hoofaas tekib siis, kui ĂŒks jalg on maas ja ĂŒks Ă”hus. Õhus olev jalg lĂ€bib eelhoofaasi, mil varbad eemalduvad maapinnalt, alghoofaasi ajal on peale varvaste vabastamist jalad kohakuti, keskhoofaasis on sÀÀr vertikaalne ning lĂ”pphoofaasile jĂ€rgneb vahetult uus kannalöök.

Jalalabade koormusanalĂŒĂŒs ning kĂ”nniuuring on selleks, et leida probleemsed kohad ning hakata positiivses suunas muutuseid suunama. Neli enim kĂ€sitlust leidvat teemat, mis mĂ”jutavad kĂ”ndi on: muutunud jalalabade tundlikkus diabeedikutel, tallaalune jĂ€ikus / kanna valu (plantaarfastsiit), kĂ”rge vĂ”lviga jalalaba, funktsionaalsed lampjalad lastel.

Diabeetikud saavad leevendust spetsiaalsetest tallatugedest ja uuringust saab teavet ka jalanÔu sobivuse kohta, kui naha tundlikkus on vÀhenenud (ErgoPadŸ soft Diabetes)

Diabeetikud saavad leevendust spetsiaalsetest tallatugedest ja uuringust saab teavet ka jalanÔu sobivuse kohta, kui naha tundlikkus on vÀhenenud (ErgoPadŸ soft Diabetes) Foto: Reio Vilipuu Taastusravikliinik

Diabeediga inimestel tekivad jalalaba probleemid sageli kahe tĂŒsistuse tĂ”ttu: nĂ€rvikahjustus (neuropaatia) ja puudulik vereringe. Neuropaatia pĂ”hjustab jalgade tundlikkuse kaotuse, mistĂ”ttu ei pruugi mĂ€rgata vigastusi ega Ă€rritust, sest ei tunta enam valu ega ebamugavust. Halb vereringe jalgadel vĂ€hendab paranemisvĂ”imet ja isegi vĂ€ikesest naha vigastusest vĂ”ib tekkida tĂ”sine infektsioon.

Diabeedi pĂ”demine suurendab mitmesuguseid jalgadega seotud riske, mis vĂ”ivad muutuda tĂ”sisteks tĂŒsistusteks. Õige on vĂ”imalikult varakult Ă”igete tallatugede ja jalanĂ”ude kandmine. Tallatoed on abivahendid, mis toetavad ja joondavad teie jalavĂ”lve, alajĂ€semeid (pĂ”lved, puusad, vaagen) ning alaselga. Nii takistatakse jalalaba deformatsioonide progresseerumist, parandades jala funktsiooni ja vĂ€hendades vĂ”i kĂ”rvaldades valu ja sĂŒmptomid.

Me saame spetsiaalsete sensortaldadega lĂ€bi viia pĂ”hjaliku koormusjaotuse hindamise ja kĂ”nnianalĂŒĂŒsi, et tĂ€pselt tuvastada teie kĂ”nni hetke biomehaanika, ja nende andmete pĂ”hjal mÀÀrata Ă”iged tallatoed ning kontrollida vastavalt ka tallatoe ja jalanĂ”u sobivust.

Tallaalune jĂ€ikus (plantaarfastsiit) ja kanna valu vĂ”i juba tekkinud luukida ehk kukekannus pĂ”hjustavad tugevat valu kĂ”ndimisel. JĂ€ikus talla all vĂ”ib olla pĂ”hjustatud valedest jalanĂ”udest, liialt tugeval pinnal kĂ€imisest, ĂŒlekaalust, seisvast tööst. Tavaliselt on valu tugevam hommikul ja liikumise jĂ€rgselt leevendub. Sensortaldadega jalalabade koormus- ja kĂ”nnimehaanika analĂŒĂŒsil on nĂ€ha tavaliselt tugev kannalöök, vĂ€ga kiire koormuse ĂŒlekanne toefaasis, ebasĂŒmmeetria jalgade osas. Leevendamiseks on olemas vĂ€ga erinevad tallatoed spetsiaalsete pehmendavate tsoonidega ning toepindadega, mis maksimaalseid punktkoormuseid vĂ€hendavad.

Liigselt kĂ”rgete vĂ”lvide tĂ”ttu pannakse eriti suur koormus pöia eesosale ja kannale kĂ”ndimisel, jooksmisel ja seistes. See vĂ”ib pĂ”hjustada valu ja ebastabiilsust jalalabades, hĂŒppeliigestes, pĂ”lve ja puusaliigestes. Tekkida vĂ”ib igas vanuses ja vĂ”ib esineda ĂŒhel vĂ”i mĂ”lemal jalal ja olla ka kaasasĂŒndinud. Aitame teil peale sensortaldadega jalalabade koormus- ja kĂ”nnianalĂŒĂŒsi leida Ă”iged teie kĂ”rget jalavĂ”lvi toetavad eritöö- vĂ”i standardsed tallatoed ning lisaks terapeutiliste harjutuste ja kudede sĂŒvakĂ€sitlusega saavutada parim tulemus.

Lapse funktsionaalse lampjalgsuse vĂ”ib jagada paindlikuks ja jĂ€igaks. See on tavaline lastel ja vĂ”ib olla sĂŒmptomaatiline ja asĂŒmptomaatiline. Laste puhul viime lĂ€bi funktsionaalse testimise, jalajĂ€lje skanneerimise ja biomehaanilise kĂ”nnianalĂŒĂŒsi. Alates 37. jalanumbrist saame ka lastel lĂ€bi viia sensortaldadega pĂ”hjaliku koormusjaotuse hindamise ja kĂ”nnianalĂŒĂŒsi. Nende andmete pĂ”hjal otsustame, milline ravi sobib lapsele kĂ”ige paremini. Esialgsed ravivĂ”imalused hĂ”lmavad eelkĂ”ige igapĂ€evaste tegevuste muutmist ning harjutuste tegemist ja korralike jalanĂ”ude ning tallatugede valimist.

ILUSAT AKTIIVSET SUVE đŸƒâ€â™€ïžđŸƒ ning huvi korral pöördu meie poole:
E-R 9:00-17:00
6454250
info@taastusravikliinik.ee
Lisainfot vĂ”ib lugeda jooksu videoanalĂŒĂŒsist  ja jalataldade koormusuuringust.
Shopping Cart
Scroll to Top