Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi

Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi 2018-04-06T11:54:37+00:00

Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi (esmane)  kuni 50 minutit – 40€*

Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi teenus hõlmab patsiendi seisundi, funktsionaalse võimekuse hindamist ja patsiendi ning lähedaste nõustamist. Oluline on koostöö ja usalduse tekkimine ning lühi- ja pikaajalise ravi koostöös planeerimine. Kuna taastusravi peab algama väga varakult, siis on see jagatud erinevatesse etappidesse:
1. Operatsiooni eelne nõustamine ja vajalik hindamine: nt. käte ümberõõtude mõõtmine Truncated Cone meetodil (võimaldab adekvaatselt hilisemate tursete esinemist/mitte esinemist hinnata ja vastavalt reageerida), liigesliikuvuse mõõtmine (nt. õlaliigese liikuvuse mõõtmine enne lõikust, et adekvaatselt käe liikuvust nt rinnavähi patsientidel taastada lõikuseelsele tasemele), piirangute selgitamine ja kohustuslike harjutuste läbitegemine, rindkere ja rinnaümbermõõtude mõõtmine õige rinnahoidja ja proteesi valimiseks jne.
2. Lõikuse järgne kohtumine 7 päeva möödumisel lõikusest armide, fastsiate, tursete, valu ja tundehäirete hindamiseks- vajadusel alustatakse manuaalse lümfimassaažiga.
3. Keemiaravi aegne füsioteraapia- periood, mis jääb lõikusest 3 nädala möödumise ja kiiritusravi vahele: armiteraapia, fastsiate käsitlus, jäikade lümfisõlmede (AWS ehk axillary web syndrom) käsitlus, manuaalne lümfimassaaž, harjutuste teostamine (seisundi hindamine ning uute harjutustega alustamine olenevalt armide, turse, fastsiate ja lihase seisukorrast).
4. Kiiritusravi aegne taastusravi.
5. Kiiritusravi järgne taastusravi.
6. Onkoloogiise ravi järgne taastusravi ja patsiendi nõustamine, motiveerimine, lümfiteraapia.

Onkoloogilise raviga seotud füsioteraapia kui protsess muutub ajas koos patsiendi edusammudega ja eesmärkide saavutamisega. Tähtis on õigel ajal teha õigeid toiminguid ning taastusravi peab silmas kudede (eelkõige armide) taastumist ning kollageeni muutuseid. Loomulikult oleneb taastusravi planeerimine ning tehtavad toimingud haiguse paikmest. Eesnäärmevähi patsientide puhul on oluline samuti operatsiooni eelne ja järgne vaagnapõhjalihaste treening (uuringute järgi 4 nädalat enne lõikust või kiiritusravi algust tugevdatud vaagnapõhja lihased tagavad väksema uriinipidamatuse), erektsioonihäirete käsitlemine. Günekoloogiliste vähipatsientide puhul samamoodi vaagnapõhjalihaste treening, ning kogu muu etapiline taastusravi.

Kellele:

  • rinnavähi patsiendid enne ja pärast ravi algust (k.a kui möödunud on aastaid)
  • eesnäärmevähi patsiendid enne ja pärast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)
  • günekoloogiliste vähkide patsiendid enne ja pärast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)
  • melanoomi eemaldusega patsiendid enne ja pärast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)

Teenus on tasuline ja vastuvõtuks ei ole vaja saatekirja. Enne teraapiat…

  • võta kaasa (epikriis või prindi digilugu.ee) operatsiooni kirjeldus, patoloogia vastus jm haigusega seotud dokumendid
  • võta kaasa mugav riietus,
  • milliseid ravimeid oled tarvitanud.

Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi (korduv)   kuni 50 minutit – 35€*

Onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravi korduv teenus on patsiendile, kes on käinud esmases onkoloogilise ravi tüsistuste taastusravis hindamisel ja teraapia planeerimisel.

Vaagnapõhja füsioteraapia on vajalik nii meestele kui ka naistele erinevate vaagnaelundite lõikuste järgselt. Patsiendid, kellel on oluline nõustamine ning vaagnapõhja lihastreening enne kirurgilisi sekkumisi või kiiritusravi (eesnäärmevähi patsiendid, onkogünekoloogilised patsiendid), vaagna ja kuseteede traumadega patsiendid, rühihäiretega patsiendid ja sünnitusjärgse taastumisega naised (uriinipidamatus, vaagnapõhja rebendid).

Vaagnapõhjalihaste häired on üsna tavalised ja võivad mõjutada kuni kolmandikku täiskasvanud naistest, kuid samuti ka mehi. Vaagnapõhjalihased kuuluvad kehatüvelihaste süvalihaste hulka koos süvade kõhulihaste ja seljalihastega ning diafragmaga. Need lihased töötavad kõik koos ning tagavad hea rühi ja alaselja-vaagna asendi. Vaagnapõhja lihaste nõrkus võib peegelduda kehahoia muutustes ja olla seoses ka alaseljavaluga. Füsioteraapia hõlmab vaagnapõhja ja kehatüve süvalihaste treeningut ja koostööd tagamaks selja ja vaagna stabiilsuse erinevates asendites.

Klient saab instruktsioone vaagnapõhja lihaste kindlakstegemiseks ja juhised ning harjutused, et arendada vaagnapõhja lihaste jõudu ja vastupidavust ning lihastunnetust.

Vaagnapõhjalihaste funktsioonihäired võivad põhjustada:

  • rasedus ja sünnitus
  • vananemine ja sellega seotud östrogeeni langus
  • tegurid, mis suurendavad survet kõhuõõnele, nagu näiteks ülekaalulisus, raskete esemete tõstmine, kõhukinnisus ja krooniline köha
  • vaagnapiirkonna ja kehatüvega seotud invasiivsed protseduurid

Vaagnapõhjalihaste funktsioonihäiretega võivad kaasneda:

  • urineerimise ja defekatsiooni häired
  • probleemid suguühte ajal nii meestel kui ka naistel
  • valu vaagna piirkonnas
  • vaagnaelundite allavaje
  • seljavalu
  • rühihäired

AWS ehk Axillary Web Syndrome inglise keeles või lymfastrangit soome ja rootsi keeles on jäigastunud lümfisooned, mis tekivad operatsiooni järgselt, kui eemaldatakse lümfisõlmi või ka kiiritusravi järgselt.

AWS-i termin kajastus kirjanduses esimest korda 2001. a, kus seda kirjeldati kui palpeeritavat köie taolist moodustist nahaaluskoes, mis algab aksillaarpiirkonnast ehk kaenla alt ja võib kulgeda mööda õla- ja käsivart allapoole, mõnel juhul ka pöidlani. Hilisemad autorid on seda kirjeldust kinnitanud. AWS-i teket seostatakse aksillaarsete lümfisõlmede eemaldamisega, olenemata, kas on olnud kõikide lümfisõlmede või ainult valvurlümfisõlme eemaldamine. On leitud ka seoseid, et AWS avaldub sagedamini noorematel ja väiksema kehamassiindeksiga patsientidel.

Köietaolised moodustised arvatakse olevat kas lümfisooned, mille funktsioon on lümisõlmede eemaldamisega häiritud või katkestatud ning milles lümfivedelik on kuaguleerunud või kõrge valgusisaldusega pikisuunalised lümfivedeliku kogumikud, mis asuvad väljaspool lümfisooni ja sisaldavad fibriini või teisi valke.

Tavaliselt kaenlaaluste lümfisõlmede eemaldamise järgselt, mis on rinnavähi patsientidel rinna eemaldamisega ehk mastektoomiaga või osalise sektorlõikuse ehk lumpektoomiaga kaasnev, või melanoomi eemaldamine rindkerel, ülajäsemel ja selja peal, tekib jäikasid lümfisooni kaenla all, käe siseküljel suunaga küünarliigesele, randmele ja pöidlale ning ka rindkere küljel roiete peal suunaga kubemele ja vaagnaluule. Muude lõikuste korral, nt onkogünekoloogilised lõikused või nt melanoomi eemaldamine kõhul, alaseljal, tuharal või alajäsemel kui kaasneb ka lisaks lümfisõlmede eemaldamine kas põlve taga, kubemes või vaagnas- võib samuti  jäikasid lümfisooni tekkida antud piirkondades armidest teatud suundadesse.

Teraapias käsitletakse naha pinda ja jäikasid sooni armidest või liigestest õigetes suundades venitades, et need jäigad sooned katkeks. Tüüpiliselt kui seda teha, siis on kuulda selline kuuldav HELI või plõksatus, mille järgselt patsient tunneb kergendust, valu taandumist ning paraneb liigeste liikuvus. On saavutatud manuaalse töötlusega liikuvusulatuse paranemist ühe teraapiasessiooni ajal isegi 20-40º ulatuses.

Jäikade lümfisoonte käsitlemise järgselt on hea teha lisaks manuaalset lümfiteraapiat ehk lümfimassaazi ja sellega parandada lümfisoonte enda normaalset angiomotoorikat ehk pumpamist.