Onkoloogilise ravi tĂŒsistuste taastusravi

Onkoloogilise ravi tĂŒsistuste taastusravi hĂ”lmab patsiendi seisundi ja funktsionaalse vĂ”imekuse hindamist ning patsiendi ja tema lĂ€hedaste nĂ”ustamist. Oluline on koostöö ja usalduse tekkimine ning lĂŒhi- ja pikaajalise ravi koostöös planeerimine. Kuna taastusravi peab algama vĂ€ga varakult, siis on see jagatud erinevatesse etappidesse:
1. Operatsioonieelne nĂ”ustamine ja vajalik hindamine: nt. kĂ€te ĂŒmberÔÔtude mÔÔtmine Truncated Cone meetodil (vĂ”imaldab adekvaatselt hilisemate tursete esinemist/mitte esinemist hinnata ja vastavalt reageerida), liigesliikuvuse mÔÔtmine (nt. Ă”laliigese liikuvuse mÔÔtmine enne lĂ”ikust, et adekvaatselt kĂ€e liikuvust nt rinnavĂ€hi patsientidel taastada lĂ”ikuseelsele tasemele), piirangute selgitamine ja kohustuslike harjutuste lĂ€bitegemine, rindkere ja rinnaĂŒmbermÔÔtude mÔÔtmine Ă”ige rinnahoidja ja proteesi valimiseks jne.
2. LĂ”ikuse jĂ€rgne kohtumine 7 pĂ€eva möödumisel lĂ”ikusest armide, fastsiate, tursete, valu ja tundehĂ€irete hindamiseks- vajadusel alustatakse manuaalse lĂŒmfimassaaĆŸiga.
3. Keemiaravi aegne fĂŒsioteraapia- periood, mis jÀÀb lĂ”ikusest 3 nĂ€dala möödumise ja kiiritusravi vahele: armiteraapia, fastsiate kĂ€sitlus, jĂ€ikade lĂŒmfisoonte (AWS ehk axillary web syndrom) kĂ€sitlus, manuaalne lĂŒmfimassaaĆŸ, harjutuste teostamine (seisundi hindamine ning uute harjutustega alustamine olenevalt armide, turse, fastsiate ja lihase seisukorrast).
4. Kiiritusravi aegne taastusravi.
5. Kiiritusravi jÀrgne taastusravi.
6. Onkoloogiise ravi jĂ€rgne taastusravi ja patsiendi nĂ”ustamine, motiveerimine, lĂŒmfiteraapia.

Onkoloogilise raviga seotud fĂŒsioteraapia kui protsess muutub ajas koos patsiendi edusammudega ja eesmĂ€rkide saavutamisega. TĂ€htis on Ă”igel ajal teha Ă”igeid toiminguid ning taastusravi peab silmas kudede (eelkĂ”ige armide) taastumist ning kollageeni muutuseid. Loomulikult oleneb taastusravi planeerimine ning tehtavad toimingud haiguse paikmest. EesnÀÀrmevĂ€hi patsientide puhul on oluline samuti operatsiooni eelne ja jĂ€rgne vaagnapĂ”hjalihaste treening (uuringute jĂ€rgi 4 nĂ€dalat enne lĂ”ikust vĂ”i kiiritusravi algust tugevdatud vaagnapĂ”hja lihased tagavad vĂ€ksema uriinipidamatuse), erektsioonihĂ€irete kĂ€sitlemine. GĂŒnekoloogiliste vĂ€hipatsientide puhul samamoodi vaagnapĂ”hjalihaste treening, ning kogu muu etapiline taastusravi.

Kellele:

  • rinnavĂ€hi patsiendid enne ja pĂ€rast ravi algust (k.a kui möödunud on aastaid)
  • eesnÀÀrmevĂ€hi patsiendid enne ja pĂ€rast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)
  • gĂŒnekoloogiliste vĂ€hkide patsiendid enne ja pĂ€rast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)
  • melanoomi eemaldusega patsiendid enne ja pĂ€rast ravi algust (k.a. kui möödunud on aastaid)

Teenus on tasuline ja vastuvÔtuks ei ole vaja saatekirja.

Enne teraapiat:

  • vĂ”ta kaasa (epikriis vĂ”i prindi digilugu.ee) operatsiooni kirjeldus, patoloogia vastus jm haigusega seotud dokumendid
  • vĂ”ta kaasa mugav riietus
  • milliseid ravimeid oled tarvitanud

ERR Tervist! saates tutvustas Reio Vilipuu rinnavÀhi lÔikuse jÀrgse taastusravi vajalikkust ja pÔhimÔtteid ning selgitas
AWS olemust. AWS ehk Axillary Web Syndrome ehk jĂ€igad lĂŒmfisooned on lĂŒmfisĂ”lmede eemaldamise jĂ€rgselt tekkivad
jÀigad sooned kÀel ja rindkerel. Oma kogemusest rÀÀkis ka patsient Helleliina.

VaagnapĂ”hja fĂŒsioteraapia on vajalik nii meestele kui ka naistele erinevate vaagnaelundite lĂ”ikuste jĂ€rgselt. Patsiendid, kellele on oluline nĂ”ustamine ning vaagnapĂ”hja lihastreening enne kirurgilisi sekkumisi vĂ”i kiiritusravi (eesnÀÀrmevĂ€hi patsiendid, onkogĂŒnekoloogilised patsiendid), vaagna ja kuseteede traumadega patsiendid, rĂŒhihĂ€iretega patsiendid ja sĂŒnnitusjĂ€rgse taastumisega naised (uriinipidamatus, vaagnapĂ”hja rebendid).

VaagnapĂ”hjalihaste hĂ€ired on ĂŒsna tavalised ja vĂ”ivad mĂ”jutada kuni kolmandikku tĂ€iskasvanud naistest, kuid samuti ka mehi. VaagnapĂ”hjalihased kuuluvad kehatĂŒvelihaste sĂŒvalihaste hulka koos sĂŒvade kĂ”hulihaste ja seljalihastega ning diafragmaga. Need lihased töötavad kĂ”ik koos ning tagavad hea rĂŒhi ja alaselja-vaagna asendi. VaagnapĂ”hja lihaste nĂ”rkus vĂ”ib peegelduda kehahoiu muutustes ja olla seotud ka alaseljavaluga. FĂŒsioteraapia hĂ”lmab vaagnapĂ”hja ja kehatĂŒve sĂŒvalihaste treeningut ja koostööd tagamaks selja ja vaagna stabiilsuse erinevates asendites.

Klient saab instruktsioone vaagnapÔhja lihaste kindlakstegemiseks ja juhised ning harjutused, et arendada vaagnapÔhja ihaste jÔudu ja vastupidavust ning lihastunnetust.

VaagnapÔhjalihaste funktsioonihÀireid vÔivad pÔhjustada:

  • rasedus ja sĂŒnnitus
  • vananemine ja sellega seotud östrogeeni langus
  • tegurid, mis suurendavad survet kĂ”huÔÔnele, nagu nĂ€iteks ĂŒlekaalulisus, raskete esemete tĂ”stmine, kĂ”hukinnisus ja krooniline köha
  • vaagnapiirkonna ja kehatĂŒvega seotud invasiivsed protseduurid

VaagnapÔhjalihaste funktsioonihÀiretega vÔivad kaasneda:

  • urineerimise ja defekatsiooni hĂ€ired
  • probleemid suguĂŒhte ajal nii meestel kui ka naistel
  • valu vaagna piirkonnas
  • vaagnaelundite allavaje
  • seljavalu
  • rĂŒhihĂ€ired

AWS ehk Axillary Web Syndrome inglise keeles vĂ”i lymfastrangit soome ja rootsi keeles on jĂ€igastunud lĂŒmfisooned, mis tekivad operatsiooni jĂ€rgselt, kui eemaldatakse lĂŒmfisĂ”lmi vĂ”i ka kiiritusravi jĂ€rgselt.

AWS-i termin kajastus kirjanduses esimest korda 2001. a, kus seda kirjeldati kui palpeeritavat köie taolist moodustist nahaaluskoes, mis algab aksillaarpiirkonnast ehk kaenla alt ja vĂ”ib kulgeda mööda Ă”la- ja kĂ€sivart allapoole, mĂ”nel juhul ka pöidlani. Hilisemad autorid on seda kirjeldust kinnitanud. AWS-i teket seostatakse aksillaarsete lĂŒmfisĂ”lmede eemaldamisega, olenemata, kas on olnud kĂ”ikide lĂŒmfisĂ”lmede vĂ”i ainult valvurlĂŒmfisĂ”lme eemaldamine. On leitud ka seoseid, et AWS avaldub sagedamini noorematel ja vĂ€iksema kehamassiindeksiga patsientidel.

Köietaolised moodustised arvatakse olevat kas lĂŒmfisooned, mille funktsioon on lĂŒmfisĂ”lmede eemaldamisega hĂ€iritud vĂ”i katkestatud ning milles lĂŒmfivedelik on kuaguleerunud vĂ”i kĂ”rge valgusisaldusega pikisuunalised lĂŒmfivedeliku kogumikud, mis asuvad vĂ€ljaspool lĂŒmfisooni ja sisaldavad fibriini vĂ”i teisi valke.

Tavaliselt kaenlaaluste lĂŒmfisĂ”lmede eemaldamise jĂ€rgselt, mis on rinnavĂ€hi patsientidel rinna eemaldamisega ehk mastektoomiaga vĂ”i osalise sektorlĂ”ikuse ehk lumpektoomiaga kaasnev, vĂ”i melanoomi eemaldamine rindkerel, ĂŒlajĂ€semel ja selja peal, tekib jĂ€ikasid lĂŒmfisooni kaenla all, kĂ€e sisekĂŒljel suunaga kĂŒĂŒnarliigesele, randmele ja pöidlale ning ka rindkere kĂŒljel roiete peal suunaga kubemele ja vaagnaluule. Muude lĂ”ikuste korral, nt onkogĂŒnekoloogilised lĂ”ikused vĂ”i nt melanoomi eemaldamine kĂ”hul, alaseljal, tuharal vĂ”i alajĂ€semel kui kaasneb ka lisaks lĂŒmfisĂ”lmede eemaldamine kas pĂ”lve taga, kubemes vĂ”i vaagnas- vĂ”ib samuti  jĂ€ikasid lĂŒmfisooni tekkida antud piirkondades armidest teatud suundadesse.

Teraapias kĂ€sitletakse naha pinda ja jĂ€ikasid sooni armidest vĂ”i liigestest Ă”igetes suundades venitades, et need jĂ€igad sooned katkeks. TĂŒĂŒpiliselt kui seda teha, siis on kuulda selline kuuldav HELI vĂ”i plĂ”ksatus, mille jĂ€rgselt patsient tunneb kergendust, valu taandumist ning paraneb liigeste liikuvus. On saavutatud manuaalse töötlusega liikuvusulatuse paranemist ĂŒhe teraapiasessiooni ajal isegi 20-40Âș ulatuses.

JĂ€ikade lĂŒmfisoonte kĂ€sitlemise jĂ€rgselt on hea teha lisaks manuaalset  lĂŒmfimassaazi ja sellega parandada lĂŒmfisoonte enda normaalset angiomotoorikat ehk pumpamist.

Broneeri aeg veebis

valige teenindajate hulgast Merit Rohi vÔi Reio Vilipuu
vÔi Taastusravi teenustest

Shopping Cart
Scroll to Top