01.02.2018 suletavate abivahendite ISO-koodid (Sotsiaalkindlustusamet)

08.01.2018 teavitas Eesti Sotsiaalkindlustusamet kõiki koostööpartnereid veebruarist suletavatest abivahendite ISO-koodidest.

Sotsiaalkindlustuse valdkonnas on abivahendite eelarve järjepidevalt suurenenud ja täna on eelarve kasutamine suurem kui kunagi varem – kui 2017. aastal oli abivahendite eelarve 11,7 miljonit eurot, siis tänavu on see enam kui 12 miljonit eurot. Kadunud on ka järjekorrad. Samal ajal aga suureneb abivahendite saajate hulk. 2016. aastal oli abivahendite vajajaid 50 722; 2017. aastal 54 463 ja käesolevaks aastaks prognoosime selleks arvuks 57 508.

Et tagada abivahendite kättesaadavus eluks hädavajalikele abivahenditele kogu eelarveperioodi jooksul, peame tegema teatud valikud.

Sellest tulenevalt peatame 1. veebruarist hüvitised sellistele abivahenditele, mille puudumine ei takista iseseisvat toimetulekut ega tekita täiendavaid tervisekahjusid ja/või mille kasutamiseks on võimalik alternatiive leida või soetada tavakaubandusest. Manuses leiate tabeli suletavatest ISO-koodidest.

VAATA vastavaid dokumente: Infoleht suletud ISO-koodidest ja Suletud ISO-koodid al 01.02.2018

Peatatakse selliste abivahendite hüvitamine, mis ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna, sealhulgas näiteks  lülisamba ortoosid (masstoode), alajäseme ortoosid (masstoode), tallatoed ja mõned jalatsid (puudutab masstoodangut, indiv.tellitud tooted jäävad), pedaaltrenažöörid, songaplaastrid, niisutatud salvrätid, lugemis- ja töövalgustid (tavakaubandusest), raamatutoed ja –hoidjad.

Eluks hädavalik abivahend peab vastama järgmistele tingimustele:
1. abivahend on inimese eluks hädavajalik ning selle puudumine takistaks iseseisvat toimetulekut, tekitaks täiendavaid tervisekahjustusi ning sellest tulenevalt suuremaid ravi- ja hoolduskulusid ning kulutusi abivahenditele;

2. abivahend on kasutuses igapäevaselt ja suurema osa ärkvelolekuajast;

3. abivahendite alternatiive tavakaubandusest ei leia.

Hädavajalikud abivahendid on näiteks proteesid, kuuldeaparaadid, mähkmed uriinipidamatusega inimestele, ratastoolid jms. Eesmärk on vältida olukorda, kus aasta lõpus pole inimesel võimalik ringi liikuda, kuna ratastooli jaoks puudub eelarves raha.

 

Palun teavitage vastavalt meievahelisele lepingule kliente sellest, et kui ISO-kood on suletud, saab inimene end suuliselt soovi avaldades ettevõttes järjekorda lisada.

 

Palun ärge suunake suletud ISO-koodide osas inimesi sotsiaalkindlustusametisse eritaotlusi tegema.

Rõhutame, et hüvitised pole lõpetatud, vaid peatatud. Jälgime eelarvet tähelepanelikult ja võimaluse korral taastame hüvitised. Samal ajal tugevdame ka meie järelevalve poolt, et tagada eelarve tõhus kasutus. Näiteks on sel aastal kavas võtta igakuiselt üks firma vaatluse alla, ühtlasi küsime põhjalikumat tagasisidet klientidelt.

Teatud ISO-koodide peatamise kõrval on uuest aastast muutunud osade abivahendite saamine lihtsamaks. Näiteks laienes erisuste ring, mille puhul ei ole inimesel vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal lisandunud 35 abivahendi ettevõtet, kelle hulgas kaks apteegiketti, kokku  205 teeninduspunktiga. Tänase päeva seisuga on abivahendi ettevõtteid 89 kokku 489 teeninduspunktiga.

Lisaks said uuest aastast abivahendite tõendite väljastamise õiguse tegevusterapeudid ja füsioterapeudid. Eesti Tegevusterapeutide Liidu ja Eesti Füsioterapeudite Liiduga koostöös on kokku lepitud, millistes abivahendi gruppides on terapeutidel vastav pädevus. Abivahenditõendeid saavad väljastada need tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad tervishoiu- või rehabilitatsiooniteenust osutavas asutuses.

Oleme lisanud kirjale ka muudatusi selgitava klientidele mõeldud infolehe, mille võite soovi korral välja panna või inimestele jagada.

Küsimuste korral palun pöörduge :

Merlin Veinberg

nõunik

ekspertiisi ja sotsiaalteenuste üksus

merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee

4350 594

Triin Teresa Veensalu

juhtivspetsialist

ekspertiisi ja sotsiaalteenuste üksus

triin.teresa.veensalu@sotsiaalkindlustusamet.ee

664 0128

Veel postitusi

Õlaliigese valu

Õlakaebused

Õlaliigese anatoomiline eripära Õlaliiges on inimese kõige suurema liikuvusamplituudiga liiges, mille liigestuvad pinnad moodustavad suur kerakujuline õlavarreluupea ja abaluukaela pirnikujuline kõhrepind. Kuna luuliste liigesepindade enda

Read More »
Puusa endoproteesimine

Puusaliigese endoproteesimise käsitlus

Puusaliiges ja selle vahetus Puusaliiges on inimese keha üks suuremaid ja olulisemaid liigeseid, mis ühendab vaagnaluud reieluuga. Liigest moodustavad reieluu pea ning atsetabulum (kausjas moodustis). Tegemist on

Read More »
Shopping Cart
Scroll to Top