ONKOLOOG VASTAB: Kas keemia- ja kiiritusravi ajal tohib tarvitada vitamiine ja mineraalaineid?

Paljud uuringud on nĂ€idanud, et vitamiinid ja antioksĂŒdandid mĂ”juvad tervisele soodsalt, vĂ€hendades organismis oksĂŒdatiivset stressi, kiirendades koekahjustute vĂ”i haavade paranemist ning vĂ”ivad vĂ€hendada ka vĂ€hi tekkeriski. Nendest teadmistest lĂ€htuvalt on levinud uskumused ja arusaam, et vĂ€hi vastu vĂ”itlemisel tuleks hakata vitamiinidega tervist ja immuunsĂŒsteemi tugevdama. Sama retoorilise loogika alusel jĂ€reldatakse ekslikult, et immuunsĂŒsteemi nĂ”rgestav keemiaravi pole kasulik. Kui raviarst ilma selgitusteta keelab vitamiinide ja loodusravimite kasutamise onkospetsiifilise ravi ajal, vĂ”ib see tekitada tĂ”rksust vĂ”i usaldamatust, sest inimesed tunnetavad vastuolu enda veendumustega. Oluline on siiski oma raviarstiga avameelselt nĂ”u pidada, enne kui mingeid lisaaineid soovitakse „proovida“, sest kĂ”ik ei ole siiski keelatud.

Hapnik mĂ€ngib biokeemilisel tasandil vĂ€hirakkude surmamisel pĂ”hilist rolli. AntioksĂŒdandid vĂ€hendavad oksĂŒdatiivset stressi, aga nĂ€iteks paljude keemiaravimite ja kiiritusravi pĂ”hitoime tulenebki just vabade hapniku radikaalide surmavast toimest vĂ€hirakkudes. Kliinilised uuringud nĂ€itavad, et antioksĂŒdantide kasutamine vĂ€hendab oluliselt onkospetsiifilise ravi efektiivsust, sest seovad vabad radikaalid Ă€ra ning ei vĂ”imalda tekitada tsĂŒtotoksilist efekti vĂ€hirakus. NĂ€iteks antioksĂŒdantne C-vitamiin vĂ”ib nĂ”rgestada keemiaravi toimet 30-70% ning olulisel mÀÀral pĂ€rssida ka hormoonravi toimet. Suitsetajatel, kellel on madalam vaba hapniku tase veres, on keemia- ja kiiritusravist oodatav efekt nĂ”rgem ja seelĂ€bi ravitulemused ka kehvemad.

Üks oluline erand on D-vitamiin. D-vitamiinil on immunomoduleeriv toime, see ei ole kasvufaktor ega ka antioksĂŒdant. Uuringud on nĂ€idanud, et D-vitamiini defitsiit rinnavĂ€hi ja soolevĂ€hi patsientidel on halva prognoosi indikaator, peale operatsiooni ja onkospetsiifilist ravi on nendel patsientidel oluliselt kĂ”rgem haiguse taastekke risk. Teised uuringud nĂ€itavad, et madala D-vitamiini tasemega patsientidel vĂ”ib vĂ€hk kiiremini metastaseeruda (levida teistesse organitesse). SeetĂ”ttu on soovituslik vĂ€hipatsientidel D-vitamiini taset kontrollida ning vajadusel puudus kompenseerida. Rahvusvaheline soovitus on vajadusel tarvitada profĂŒlaktiliselt 400-800 ĂŒhikut D-vitamiini pĂ€evas, kuid PĂ”hjamaades on defitsiidi puhul soovitused isegi kuni 2000-4000 ĂŒhikut pĂ€evas.

Teise erandina tuleks mainida patsientide rĂŒhma, kes kannatavad alatoitumuse all, kellel on oluline toitainete ja vitamiinide defitsiit ning kelle kaal langeb suure kiirusega. Sellisetel juhtudel vĂ”ib olla vĂ€hist pĂ”hjustatud anoreksia ohtlikum kui vĂ€hk ise ning siis on oluline, et defitsiitsed toitained kompenseeritakse lisatoiduga vĂ”i veresoonde tilgutavate toitelahustega.

Keemiaravimid on kĂ”ik „looduslikud“ ained, mis on eraldatud taimedest. Selle tĂ”ttu ei tohi rahvameditsiinist tuntud looduslikke vĂ€hivastaseid preparaate erinevate ravimitega koos tarvitada, sest vĂ”ivad tekkida koostoimetest ohtlikud kĂ”rvaltoimed vĂ”i teistel juhtudel vĂ”ib oluliselt nĂ”rgeneda vĂ€hivastane toime.

Keemiaravi ajal vĂ”ib kasutada mineraalainetest kaltsiumi ja magneesiumi, millel vĂ”ib olla lihaskrampe vĂ€hendav toime ja vĂ”ib-olla ka neuropaatiat leevendav toime. Tsink ja seleen ei ole oma antioksĂŒdantsete omaduste tĂ”ttu soovituslikud ravi ajal.

Omega 3 rasvhapete kasutamise kohta on uuringutest tulnud vastuolulist infot ning seetĂ”ttu onkoloogid soovitavad kasutamist vĂ€ltida. Prekliinilistes uuringutes on nĂ€idatud Omega 3 vĂ€hivastast toimet kui ka vĂ”imalikku   kaitset keemiaravi kĂ”rvaltoimete vastu, kuid uuringud inimeste rĂŒhmadel ei ole neid toimeid tĂ”estanud. Omega 3 vĂ”ib vedeldada verd ning kui keemiaraviga kaasnevalt trombotsĂŒĂŒtide arv langeb, tĂ”useb ka ohtlike veritsuste risk.

Looduslikud östrogeenid (fĂŒto-östrogeenid) ei mĂ”juta rinnavĂ€hi taastekke riski, ehk soja pĂ”hine taimetoit on tunnistatud vĂ€hipatsientidele ohutuks.

Paljude eranditega teema juures on oluline meeles pidada, et tasakaalustatud mitmekĂŒlgne toitumine peaks tagama kĂ”ikidele keemia- ja kiiritusravi saavatele patsientidele kĂ”ik vajalikud toitained ja mikroelemendid. Normaalse toitumise juures ei ole ohtu, et mingi toiduga liialdades vĂ”iks saada nĂ€iteks mĂ”ne vitamiini ĂŒledoosi. Keemia- ja kiiritusravi kĂ”rvaltoimed on ajutised ning nende kahjulikud mĂ”jud on ĂŒldjuhul iseenesest paranevad, mĂ”nikord kĂŒll pikema aja jooksul (6-12 kuud).

Shopping Cart
Scroll to Top