• Keemiaravi mõjutab oluliselt viljakust ning selle tõttu on vajalik oma onkoloogiga pereplaneerimise soovidest vestelda. Pere loomise võimalus on inimõigus ning kui teadlikult ettevalmistada, siis tervistava vähiravi järgselt on laste saamine edukalt võimalik. Enamus vähiraviks kasutatavad keemiaravimid põhjustavad sagedamini vaid ajutist viljakuse langust, kuid mõningate haiguste (näiteks munandivähk, munasarjavähk, lümfoomid) raviks kasutatavad ravimid võivad põhjustada täielikku viljatust surmates ka kõik sugurakkude eellasrakud. Enne keemiaravi alustamist tuleb selgitada välja, kui suur on risk ravitüsistusena naistel menopausi ja meestel azoospermia tekkeks.
  • Et tagada kindlasti enda bioloogiliste laste saamise võimalus tuleks meestel enne raviga alustamist käia spermapangas, et oma seemnerakud külmutatud kujul säilitada. Naiste sugurakkude külmutamine on keerulisem protsess, sest munarakud on suured rakud ning külmutamisel tekkivad kristallid võivad rakke kahjustada. Munarakkude kogumine on kirurgiline protseduur ning vajab ajastamiseks ettevalmistust. Naistel tuleb valida kolme võimaluse vahel: 1) munarakkude aspiratsioon munasarjadest ning munarakkude külmutamine, 2) munarakkude viljastamine enne külmutamist embrüo kujul, 3) munasarja osaline resektsioon ja külmutamine. Nendel kolmel meetodil on munarakkude säilitamisel erinev efektiivsus ning selle tõttu oleks vaja viljakusravi arstiga eelnevalt konsulteerida.
  • Üheks alternatiivseks variandiks naistele on oma munarakkude kaitsmine hormoonraviga, mis võib vähendada keemiaravi tüsistusena tekkiva menopausi riski kuni 50%. LHRH agonist hormoonravi kutsub esile ajutise ravimtekkese menopausi ning siis ei kahjusta keemiaravi nii tugevalt munarakke.
  • Patsientidel tuleb arvestada sellega, et otsused tuleb langetada kiirelt, et vajalik ravi võidaks alustada õigeaegselt ning et sugurakkude säilitamiseks kulunud aeg ei mõjutaks omakorda lõpliku vähihaiguse prognoosi.
  • Keemiaravi saavatel patsientidel on oluline seksuaalse kontakti ajal kasutada kondoomi, et vähendada rasestumise võimalust, sest keemiaravimid on mutageense toimega jagunevatesse rakkudesse, mille tõttu võivad tekkida lootel väärarengud. Nii meestel kui naistel on soovituslik peale keemiaravi oodata minimaalselt 6 kuud enne kui pereplaneerimisega alustatakse, selle ajaga meestel seemnerakkude eellasrakud paljunedes uuenevad ning suurema tõenäosusega säilivad tervemad rakud ning naiste puhul munarakkudes toimivad ensüümid suudavad võimalikud keemiaravi poolt põjustatud vead parandada.