Perekondlikult päritav geneetika on vähi tekke põhjuseks umbes 10%-l juhtudest. Umbes 80-90% vähkidest on põhjustatud niiöelda välistest faktoritest. Umbes 30% vähkide tekke põhjuseks on elustiil: tubaka suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, mittetasakaalustatud toitumine jm. Umbes 30% vähkide tekke põhjuseks on viirused: HPV (inimese papilloomi viirus), HIV, B- ja C- hepatiit, EBV, CMV jt. Kolmas väga suur osa vähi tekke riskil on keskkondlikel faktoritel: UV-kiirgus (liigne päevitamine), radoon (looduslik radioaktiivne gaas), heitegaasid, väetised, pestisiidid, bensiini ja diisli aurud, töö kemikaalide või kiirgustega, kokkupuude asbestiga. Arvestatav, kuid väike osa vähkidest on tingitud ka meditsiinilistest põhjustest: näiteks eelnev keemiaravi, kiiritusravi või sagedased radioloogilised uuringud.

Alati ei ole võimalik vaid ühte kindlat vähi tekke põhjust esile tuua ning kindel on see, et inimese geenid, immuunsüsteem ja välised faktorid toimivad alati kõik koos. Bioloogias ei ole absoluutseid tõdesid ning me saame rääkida vaid tõenäosusest, kuidas mingid mustrid võivad koos esineda. Näiteks võib inimesel esineda vähi riskiga seotud geeni mutatsioon, kuid inimene ei pruugi kindlalt elu jooksul vähki haigestuda. Ning samas teine inimene, kellel ei ole pärilikku soodumust ega kindlat geenimutatsiooni, võib siiski elu jooksul vähki haigestuda. Enamus vähkidest on põhjustatud väliste faktorite poolt tingitud geenimutatsioonidest keha rakkudes, mis tegelikult järgmisele põlvkonnale edasi ei pärandu. Vähigeenid päranduvad edasi, kui need esinevad sugurakkudes. Siinkohal julgeksin mainida, et ka kahjulik elustiil ja ebatervislikud harjumused võivad olla perekonnas põlvkonniti edasi antavad.

Peamine põhjus, miks vähihaiguste esinevus kasvab on inimkonna vananemine, sest mida kauem üks inimene elab, seda suurema tõenäosusega põhjustab keskkond inimese geneetilises materjalis mutatsioone. Selles osas tuleks siin süüdistada või tänada kardiolooge, kes on südame- ja veresoonkonna haiguste ennetuse ja ravimisega teinud revolutsiooni ning riikides, kus kaasaegne tervishoid on saadaval, on oodatav eluiga juba julgelt üle 80 aasta. Meditsiini järgmiseks suureks sammuks ongi tõenäoliselt vähihaiguste ennetamisele, varasele vähi avastamisele ja kahjulike faktorite vältimisele suunatud teavitustöö, et murda inimeste oodatavale elueale mõned kümned aastad juurde.