Vaagnapõhjalihaste pingutamine koos tuharalihastega.

Nõrkade vaagnapõhjalihaste korral kompenseerivad sooritust tuharalihased. Vaagnapõhjalihased on võrreldes tuharalihastega palju väiksemad, mistõttu tekib lihasväsimus kiiremini. Vaagnapõhja funktsiooni säilitamiseks ja parandamiseks on soovitav teha harjutusi ilma tuharalihaste pingutuseta. Vaagnapõhja tervise seisukohast on oluline tasakaalustatud toitumine, igapäevane füüsiline aktiivsus ja ka suuremate lihasrühmade treenitus, sealhulgas tuharalihased.

Urineerides uriinijoa peatamine.

Põis on uriini reservuaar, mahutades umbes 500 ml uriini. Sensoorsed retseptorid teavitavad aju, kui põis on täitunud. Urineerides kontrahheerub põie ümber olev detruusor lihas ja vaagnapõhjalihased lõõgastuvad ning väljutub uriin. Uriinijoa pidev peatamine takistab normaalset urineerimisfunktsiooni, tekitades lisaks ka põiepõletikke. Uriinijoa peatamist soovitan ainult kontrollharjutusena, et üles leida oma vaagnapõhjalihased, seda ei tohi kasutada regulaarse treeninguna.

Vaagnapõhjalihaste pingutamine hinge kinni hoides.

Normaalse füsioloogilise hingamise ajal liigub diafragma (hingamislihas) sünkroonselt koos vaagnapõhjalihastega. Sisse hingates toimub liikumine allapoole ja välja hingates ülespoole. Seetõttu soovitan pingutada vaagnapõhjalihaseid väljahingamise ajal, sest keha teeb osa tööst juba ise ära. Hinge kinni hoides suureneb intra-abdominaalne (kõhusisene) rõhk, survestades vaagnapõhja ja tekitades hoopis uriinilekkeid.